Koolivormi kandmist on ajast aega peetud pigem privileegiks, mitte lihtsalt õpilaste ühtetaoliseks riietamiseks. Paljudes riikides on ühtne koolivorm kohustuslik. Olen veendunud, et koolivorm ei vähenda laste isikupära, pigem väldib see eelarvamuse tekkimist koolikaaslastes.
Igale koolile oma vorm
Ühtse koolivormi vastased on püüdnud jätta selle kandmisest mulje kui nõukogudeaegse militaarkooli lapsi ahistavast igandist. Sotsiaaldemokraatide nägemuses otsustaks iga kooli hoolekogu, arvestades seejuures ka õpilaste arvamust, kas ja milline koolivorm kasutusele võtta. Koolivorm peaks sisaldama teatud rahvussümboolikat ja tugevdama kohalikku identiteeti. Tänased maakonnad, rääkimata väikevaldadest ja -koolidest, on identiteedikriisis ning otsivad võimalusi, kuidas inimesi rohkem oma kodukohaga siduda. Usun, et üks võimalus selleks on ühtse koolivormi kandmine. Koolivormi mudel võib olla alg-, põhi- ja gümnaasiumiastmes erinev. Sotsiaaldemokraatide senised kohtumised erineva kooliastme õpilastega on näidanud pooldavat suhtumist vormiriietusse.
Oponentide arvates on koolivorm liiga kallis. Nende arvates tuleks kasutada läänest autokoormate kaupa toodavaid odavaid kantud rõivaid. Koolivormi ostmist võiks rahastada osaliselt riiklikult ja osa jääks lastevanemate kanda. Ma ei arva, et laste riided võiksid olla millised tahes, peaasi, et hästi odavad. Õpilased näevad ja saavad väga hästi aru, missuguseid riideid keegi kannab (kas tegemist on firmarõivaste viimase mudeliga või kaltsukast ostetutega). Sellel pinnal tekkiv ebavõrdsus laste vahel (ka alaväärsustunne) tekitab koolis tõsiseid probleeme. Räägitakse ju üha rohkem vägivallast koolis, laste depressiivsest käitumisest, süvenevast suitsetamisest, alkoholi ja psühhotroopsete ainete kasutamisest. Kindlasti distsiplineerib koolivorm laste käitumist nii koolis kui teel kooli või koju. Ei kujuta ette poes suitsu või alkoholi ostvat koolivormis õpilast või müüjat, kes vormis õpilasele müüb. Kindlasti distsiplineerib koolivormis laps ka liiklejaid.
Õpilase au- ja uhkuseasi
Koolivormi idee on Eestis taas populaarsust kogumas. Koolivormi on kasutusele võtnud teatud tuntud suurte munitsipaal- ja erakoolide kõrval ka tavalised maakoolid (põhikoolid). Lugupeetud oponendid peaksid pöörduma nende koolide juhtide ja lapsevanemate poole ning küsima, miks nad ei lõpetada laste ahistamist ja loovuse allasurumist. Ma usun, et vastus nendest koolidest on ühene: koolivorm loob oma kooli tunde. Koolivorm distsiplineerib õpilast nii koolimajas kui väljaspool seda ja tekitab õpilastes ühtekuuluvustunnet. Koolivorm vabastab lapsed riietumisvõistlusest ja teeb riiete ostmise nende vanematele lihtsamaks. Lisaks pole õpilastel vaja hommikuti mõelda, mida küll selga panna. Vaadake, palun, ka väljapoole kooli, mis toimub ettevõtetes. Iga endast lugupidav ettevõte (pole vahet kas suur- või väikeettevõte, ka talu) püüab riietada oma töötajaid ühtsesse vormi. Ühelt poolt seepärast, et oleks mugav töötada. Teisalt aga seepärast, et liita töötajaid, tekitada oma firma tunnet ja anda oma ettevõttest positiivset informatsiooni.
Laps kui väärtus
Rahvaarv Eestis väheneb. Igal aastal läheb kooli üha vähem õpilasi. Sellises olukorras tuleb seda enam näha igas lapses väärtust. Paljudel lastevanematel pole võimalust saata last kooli kallites firmariietes ja nad peavad tõepoolest piirduma kaltsukast saadud kaubaga.
Selline olukord tekitab koolis laste hulgas tõrjutust ja teatud puhkudel ka koolivägivalda. Seisukoht, et iga lapse eripära väljendub tema riietuses, on sügavalt ekslik. Ma usun, et meie õpetajad vaatavad last eelkõige kui vaimset isiksust ja pööravad vähem tähelepanu tema riietumisele. Et sellist suhtumist süvendada, vajamegi ühtset koolivormi.
Jüri Morozov,
Saare vallavanem,
sotsiaaldemokraat
