Paljud valla- ja väikelinnade koolid seisavad praegu silmitsi ühesuguste muredega: õpilaste arvu vähenemine, aegunud õpikeskkond, raskused kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate leidmisega ja tugispetsialistide puudus. Koolivõrgu killustatus ja koolide eraldatus pärsib lahenduste leidmist. Siiski on koolivõrgu küsimused päevakorral rohkem kui varem, vähemasti Viljandi- ja Jõgevamaa omavalitsustes.
Artikkel on ilmunud 25. septembri Õpetajate Lehes
Kuigi mõnes kohas seostatakse kooli olemasolu tugevalt kohaliku (küla)elu elujõulisusega, öeldi ka mitmes kohas selgelt välja, et tegelikult on kooli ainuroll piirkondliku elutegevuse säilimisel pigem väike ning selle olulisus sõltub konkreetse valla muudest sotsiaalmajandusliku arengu näitajatest (eelkõige töökohad). Koolivõrk on olemuselt pigem selline, mis reageerib kohalikule arengule ja/või toimib nendega koosmõjus, mitte ei suuna neid. (PRAXIS 2014: „Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020“)
Sellele tähelepanekule sekundeerib Mustvee vallavalitsuse haridus- ja noorsootöönõunik Raivo Vadi, kelle hinnangul teeb kogukond kooli, mitte vastupidi: „Võid teha suure ja uhke koolimaja, aga kui lapsi ei ole, siis pole sellest kohaliku arengu seisukohalt kasu. Kui lapsi enam ei ole, tuleb kool kinni panna.“
Ta toob näiteks Rae valla Harjumaal, kuhu on tehtud viimasel ajal koolimaju järjest juurde. „Keegi ei koli sinna selleks, et seal on juba kool, ega lahku sealt seetõttu, et seal kooli ei ole,“ leiab ta.
Koolivõrgu optimeerimise vajadusest on räägitud aktiivselt 2000. aastate algusest ja kui algul kaasnes selle teemaga palju hirmu ja vastuseisu, siis mida aeg edasi, seda rohkem paistab, et arusaam koolivõrgu korrastamise vajadusest on jõudnud ka maakondade ja omavalitsuste tasandile.
Analüüsid näitavad, et omavalitsuste koostöö on eriti oluline suuremat tuge vajavate laste koolide pidamisel ning tugiteenuste arendamisel. On kogetud, et mitme omavalitsuse jõudude ühendamine toob kaasa suurema võimekuse kvaliteetsema hariduse ja tugiteenuste pakkumiseks. Leitud on ka, et koostöömudelite kujundamisel ei maksa jääda üksnes ühe maakonna piiridesse.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Robert Lippini sõnul on esiteks oluline, et noored saaksid tugeva põhihariduse. Jätkusuutliku põhikoolivõrgu kujundajateks on ja jäävad omavalitsused. Teiseks, et noored jätkaksid pärast põhikooli lõpetamist õpinguid järgmisel haridustasemel, olgu see siis üld- või kutsekeskharidus. Selleks peavad olema tagatud noorte huvidele ja võimetele vastavad õppekohad.
Haridusvaldkonna arengukava üks suurimaid väljakutseid on asekantsleri sõnul see, kuidas kujundada piirkondlikke hariduskeskusi, kus akadeemilise ja kutseõppe suunad on senisest enam lõimitud ja noorte jaoks huvitavad, pakkudes lisaks üldkeskharidusele ka rakenduslikke valikuid.
Viljandi edulugu
Viljandimaa on ilmekas näide maakonnast, kus on tänapäevane tugev riigigümnaasium, mitu piirkondlikku gümnaasiumi, hulk põhikoole, kaks moodsalt sisustatud kutsekooli ja kool erivajadustega lastele, kellel on raske tavakoolis hakkama saada. Põhikoolijärgne rändetrend näitab, et õppuritele on maakonnas rohkelt valikuvariante ja seetõttu on õpiränne pärast põhikooli teistesse maakondadesse üksnes ca 16%.
Kutsekeskhariduse valikuvõimalusi, nagu öeldud, on oma maakonnas kahes koolis, oma maakonna õppureid on neis koolides ca 50%. Riigil on võimekus kõikidele Viljandimaa õppuritele pakkuda õppekohti õppekohtades Viljandis, Vana-Võidus ja Olustveres ning vajadusel ka naabermaakondades.
Viljandimaa omavalitsused on juba astunud esimesi samme maakonnapõhise haridusmudeli kujundamiseks. Riigi roll on motiveerida selliste koostöömudelite loomist.
Viljandisse rajati Eesti esimene riigigümnaasium, mida hakati looma 2010. aastal, tänapäevane koolihoone valmis aasta hiljem. Õppurite arv gümnaasiumis üha kasvab. „Esimese riigigümnaasiumina oli kooli tegevus kogukonna ja kogu Eesti tähelepanu keskmes, sest oli oluline tõestada, et igas Eesti maakonnas saab tagada valikuterohke ja kvaliteetse gümnaasiumihariduse, ning seda mitte elitaarsuse, vaid pigem professionaalsuse võtmes,“ nendib Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Matsin.
Viljandi linnavolikogu esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul tõusis haridusvõrgu muutmise vajadus Viljandis tugevamalt päevakorrale umbes kümne aasta eest, seda mitmel põhjusel. Esiteks vajas koolide füüsiline keskkond korrastamist – hooned ja nende ümbrus ei vastanud enam tänapäeva nõuetele. Teiseks oli tunduvalt vähenenud õpilaste arv. Maakonnas tervikuna vähenes aastatel 2005–2020 gümnasistide arv pea 50%. Kõik see mõjutas õppetöö kvaliteeti.
Kolmandaks oli alanud arutelu põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamise ja riigigümnaasiumide rajamise üle. Viljandi linnavolikogu otsustas linna haridusvõrgu ümberkorraldamise aprillis 2010.
Enne riigigümnaasiumi rajamist tegutses Viljandi linnas kolm gümnaasiumi: maagümnaasium, Paalalinna gümnaasium ja Carl Robert Jakobsoni nimeline gümnaasium. Nende asemel töötavad nüüdsest Kesklinna kool, Paalalinna kool ja Jakobsoni kool. Kõik annavad põhiharidust.
„Tunnetasime, et kolm gümnaasiumi Viljandi linnas on liig mis liig,“ nendib Seeder. „Viljandi riigigümnaasium oli katsekool ja oma pere kogemuse põhjal julgen öelda, et selle rajamine on ennast õigustanud.“ Seda, miks tehti riigigümnaasium n-ö tühjale kohale, mitte mõne endise gümnaasiumi asemele, põhjendab Seeder järgmiselt: „Raske oli kokku leppida, mis kooli baasil gümnaasiumi teha, sest need koolid olid kõik väga tugeva identiteediga. Nii ei jäänudki muud üle, kui teha riigigümnaasium hoopis senistest eraldi, kohaks sai Valuoja põhikooli endine asupaik kesklinnas.“
Vana põhikooli juurdeehitusena rajati moodne funktsionaalne hoone, uus keskkond lõi uue kvaliteedi. Oluline on aga see, et kõiki kolme senist gümnaasiumi koheldi võrdselt – nendest said iseseisvad põhikoolid, kellele muudatus Seederi hinnangul samuti kasuks tuli. „Kui varem oli nende koolide visiitkaardiks gümnaasium ja nende maine kujundasid gümnaasiumilõpetajad, siis nüüd sai põhikool senisest suurema tähelepanu ja tunnustuse osaliseks.“
Nii et Seederi hinnangul oli riigigümnaasiumi loomine suur samm edasi nii gümnaasiumi kui põhikoolide õppekorralduses. Rääkides koostööst ümberkaudsete omavalitsustega, arvab Viljandi linnavolikogu esimees, et Eestis oleks optimaalne vaadata koolivõrgu struktuuri mitte kohaliku omavalitsuse, vaid maakondade kaupa. „Maakond on väikseim üksus, mille puhul saab rääkida terviklikust koolivõrgust, mida saab arendada ja mille kvaliteeti tõsta, ilma et ülearu ressursse raisataks,“ leiab ta.
Seeder möönab, et Viljandi linna jaoks on kohalik riigigümnaasium optimaalse suurusega, aga kuna pikemas perspektiivis võib olla tegemist maakonna keskse gümnaasiumiga, võib sellest maakonna rahvastikku arvestades siiski väheks jääda. Ta arvab, et maakonnas peaks vähemalt üks gümnaasium veel olema.
Viljandi maakonnas tegutseb veel mitu kohalikku gümnaasiumi: Suure-Jaanis, Abjas, Karksis ja Tarvastus. Need on kohaliku tähtsusega hariduskeskused ning kui kaardile vaadata, on nende ühendamine keeruline.
„Haridusasutuste optimeerimise jätkamine on oluline mitte ainult ressursside kokkuhoiu eesmärgil, vaid ka selleks, et luua lastele parimad õpitingimused,“ rõhutab Viljandi vallavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Anne Põldsaar, kelle sõnul on Viljandi vallas juba osaliselt korrastatud toimiv ning ühtlaselt kaetud alusharidus- ja põhiharidusvõrk.
„Pidevalt kõikuv laste arv, tõmbekeskuste lähedus ning lapsevanemate valikud on tekitanud olukorra, kus klasside täitumus on aastate lõikes erinev – mõnel haridusasutustel on ruumi üle ja teisel puudu,“ kirjeldab ta olukorda. „Planeeritult on lasteaed ja põhikool ühendatud, tagasilööke on väikese põhikooli ümberkorraldamisel.“
Õpikeskkond ei tähenda Anne Põldsaare sõnul ainult maja, vaid ka selle ümbrust. Täielikku renoveerimist vajab Tarvastu gümnaasiumi õppehoone. Küsimusele, kas Viljandi vald vajab oma gümnaasiumi, vastab Põldsaar: „Praegu vajab, tulevikus ilmselt mitte.“ Tulevikus oleks tema hinnangul mõistlik ka gümnaasiumihariduse minek riigi kätte: „Riik vastutaks siis ühtse gümnaasiumihariduse kvaliteedi ja kvalifitseeritud õpetajate olemasolu eest.“
Kogukond otsustab
Viljandimaa põhjaosas Suure-Jaani gümnaasiumis õpib gümnaasiumiosas 46 õpilast. Põhja-Sakala vallal on valmimas hariduse arengukava ja vallavalitsusel on plaanis septembri lõpus ja oktoobri alguses korraldada piirkondlikud kokkusaamised kogukondades. „Meie vallal on toimiv koolivõrk,“ ütleb Põhja-Sakala vallavalitsuse haridusjuht Kaie Toobal, kelle sõnul on suur kaal haridusvaldkonna kujundamisel just kogukonnal. Küsimusele, kas Põhja-Sakala vald vajab oma gümnaasiumi, saame Toobali sõnul vastuse siis, kui paikkondlikud koosolekud on peetud.
„Ei ole oluline, mida arvab vallavanem või ametnik, vaid peame jõudma valdavalt ühtsele seisukohale, mida vajame ja mis on mõistlik, lähtudes õpilaste vajadustest. Kõige tähtsam on ikka õpilane, kellest lähtuvalt tuleks langetada tarku ja valla rahakoti võimekusele kohaseid otsuseid,“ leiab Toobal.
Suure-Jaani piirkonnas toimunud senise haridusreformi tulemusena on Suure-Jaani koolil kolm tegutsemiskohta, mille arendamine ja kaasamine on väljakutse nii omavalitsusele kui kohalikule kogukonnale. Võhma piirkonnas suleti gümnaasiumiosa ja jätkati edasi põhikoolina. Seda õppeaastat alustas koolipere juba uues hoones.
Kiriveres on heas korras ja nüüdisaegse sisustusega põhikool, Kõpu koolis on vaja remontida teise korruse klassiruumid, maja on muinsuskaitse all ja seega tuleb töödel arvestada esitatud nõuetega. Olustvere koolihoone tuleb soojustada ja teha seal fassaaditööd, remonti vajavad klassiruumid. Suure-Jaani gümnaasium ja Suure-Jaani kool asuvad ühes hoones. Hoone klasside osa on vana ega vasta tänapäeva nõuetele. Samas võimla ja algklassiosa on ehitatud üsna hiljuti, mitte ammu on renoveeritud ka aula osa. Kindlasti vajab kool uut hoonet ja ruumilahendusi. Suure-Jaani kooli tegevuskohad Tääksis, Sürgaveres ja Vastemõisas on lisaks koolile ka kogukonna keskused. Siin on vaja plaani pidada, kuidas pikemas perspektiivis hooned iga päev kasutuses hoida ka siis, kui laste arv väheneb ja kaob vajadus kooli või lasteaeda pidada.
Esimesse klassi astujate arv järgnevatel aastatel kõigub, kõige vähem lapsi asus õppima sellel õppeaastal. Paikkondade lõikes on enim lapsi Suure-Jaanis. Laste liikumine lasteaiast kooli on piirkonniti aastate kaupa väljakujunenud mustriga. Lasteaiad ja koolid, mis on Suure-Jaani linna ümbrusest kaugemal, saavad lasteaia lõpetajad enda kooli õpilaste nimekirja (Kirivere, Kõpu, Võhma). Olustvere lasteaia lõpetanud liiguvad nii Olustvere kui ka Suure-Jaani kooli. Kõidama lasteaia tõmbekeskus on Suure-Jaani. Suure-Jaani kooli tegevuskohtade, Sürgavere ja Tääksi lasteaedade, puhul on eelistatud oma majas asuvat kooli tegutsemiskohta, aga samas mõjutavad liikumist nii Suure-Jaani linn kui ka Viljandi linn. Vastemõisa piirkonna laste valikuvariantideks pärast lasteaia lõpetamist on lisaks oma majas asuvale Suure-Jaani kooli tegutsemiskohale nii Suure-Jaani kooli Suure-Jaani tegutsemiskoht kui ka Viljandi linnas asuvad haridusasutused. Sellel õppeaastal Vastemõisas esimest klassi ei avatudki, sest lapsed suundusid õppima Suure-Jaani kooli.
„Eks koolivõrgu korrastamine on olnud ikka plaanis, aga ega kõike ole võimalik olnud ette näha,“ tunnistab Kaie Toobal. „Oma jälje on jätnud ühinemisprotsess. Haridusasutused ja lapsevanemad ootavad vallalt kindlustunnet ja koolivõrgu jätkusuutlikku arendamist. Loodame, et hariduse arengukavas saame plaanid paika ja isevooluks väga ruumi ei jää.“
Valikainete rohkus
Teine riigigümnaasium avati Jõgeval. „Enne riigigümnaasiumi loomist Jõgeva linna aastal 2013 oli Jõgeval kaks täistsükliga kooli,“ meenutab Jõgeva gümnaasiumi direktor Priit Põdra. „Kuna linnaelanike arv oli paari kümnendiga kahanenud üle 25%, andis see mõistagi tunda ka õpilaste kvantiteedis ja kvaliteedis.“
Senise status quo säilitamiseks hakkas kahe kooli jaoks väheks jääma nii esimesse klassi pürgijaid kui ka gümnaasiumi tasemel õppida suutvaid noori. Riigi rahatugi andis võimaluse stalinistlikku arhitektuuri esindav hooletusse jäänud koolimaja korda teha.
„Loomulikult oli kogukonnas ja haridusinimeste seas palju küsimärke ja hirme muutuse ees,“ tunnistab koolijuht. „Näiteks, kas õpilased jäävad Jõgevale või hakkavad rändama Tartu suunas, kas õpetajatele on tagatud täiskoormus või peavad nad end jagama, kas hariduse tase tõuseb või langeb, kas hoone on sobiv nüüdisaegse hariduse andmiseks ning kas riik on hea peremees ja teeb sellesse investeeringuid ka aastakümnete pärast? Otsuste tegemise ajal oli riigigümnaasiumite loomine Eestis algusjärgus ning kelleltki õppida ei olnud.“
Priit Põdra kinnitab, et 2013. aastal põhjalikult renoveeritud Jõgevamaa gümnaasiumi hoone on ajalooline, aga seal pakutav haridus tänapäevane. Kooli eripära on valikainete rohkus, tehakse koostööd Tartu ülikooliga, toimuvad koostööprojektid kohaliku kogukonnaga. Jõgevamaa riigigümnaasiumi õppurite arv kasvab.
Priit Põdra sõnul oli Jõgeval kolm peamist haridusreformi tagant tõukavat tegurit: demograafilised muutused, lagunev hoone ning hariduse kvaliteet. „Kuna olime üks esimesi alustavaid riigigümnaasiume, siis paljud koolikorralduse aspektid on olnud aluseks teistele alustavatele riigikoolidele,“ nendib ta. Ta toob näiteks 75-minutilised õppetunnid, perioodõppe, kooliväliste huviringide arvestamise õppetöö osana, kaks klassijuhatajat ühel klassil, regulaarselt toimuvad iseseisva õppe päevad, õpetajate tööaega väärtustava tsentraalse järelevastamise, kooliväliste lektorite värbamise ning valikainete nädala kooliaasta lõpus, mille jooksul õpilased valivad ühe praktilise kursuse ja tegelevad ainult sellega terve nädala.
Põhikoolijärgsed rändetrendid näitavad, et ca 40% Jõgevamaa noortest ei jätka õpinguid Jõgeva maakonnas. Seega noorte valikud ei lähtu praegu ega ka tulevikus maakonna piiridest ning kodulähedus ei ole selles kooliastmes enam olulisim.
Arvestades Jõgevamaa geograafilist eripära, on olemas ka tulevikuperspektiiv õpetada gümnasiste Põltsamaal. See on realistlik eeldusel, et gümnaasiumiastmes on seal õppureid jätkuvalt enam kui sada. Riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös tuleks lähiajal kokku leppida, millises vormis ja kelle vastutusel need õppekohad tagatakse.
Ülekoormatud Põltsamaa
Jõgeva maakonna Põltsamaa valla koolivõrk on kujundatud umbes 2000 õpilase teenindamiseks, praegu aga õpib vallas alla tuhande õpilase. Väikseimas koolis on kümme ja suurimas 683 õpilast. Senine koolivõrk lähtub haldusreformieelsest ruumilisest korraldusest, kus igal vallal oli vähemalt üks, mõnel ka mitu kooli. Pärast valdade ühinemist tekkis olukord, kus Põltsamaa linnast umbes kümne kilomeetri raadiuses asub viis kooli ja seitse lasteaeda. Põltsamaa vallavalitsus on alustanud ettevalmistusi valla haridusvõrgu ümberkorraldamiseks.
2017. aastal ühinesid Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Pajusi vald ja Puurmani vald üheks omavalitsuseks. Ühinemise käigus tekkinud Põltsamaa valla haldusterritooriumil asub kümme haridusasutust: Põltsamaa ühisgümnaasium (põhikool ja gümnaasium), Adavere põhikool (lasteaed-põhikool), Lustivere põhikool (lasteaed-põhikool), Esku-Kamari kool (lasteaed Esku külas ja Kamari alevikus, kuue klassiga põhikool Esku külas), Pisisaare algkool (lasteaed ja kuue klassiga põhikool), Aidu lasteaed-algkool (lasteaed ja nelja klassiga põhikool), Puurmani mõisakool (põhikool), Põltsamaa lasteaed Tõruke, lasteaed Mari ja Puurmani lasteaed Siilipesa.
„Põltsamaa vald ei ole saanud riigilt rahatoetust oma haridusvõrgu korrastamiseks, küll aga on riik nõustanud käimasolevat haridusvõrgu ümberkorraldamist,“ selgitab Põltsamaa abivallavanem Karro Külanurm, kelle hinnangul on praegune koolivõrk Põltsamaa vallale mõttetult kallis ning kokkuhoiuga on võimalik leida sisemisi ressursse hariduse kvaliteedi tagamiseks. „Alates maikuust oleme haridusvõrgu ümberkorraldamise protsessi jätkanud,“ märgib ta.
Põltsamaa valla haridusasutuste õpilaste arv väheneb. Viimase kümne aasta jooksul on õpilaste arv vähenenud ca 35% (1412 õpilaselt 913-ni). 2020/2021. õppeaastal on Põltsamaa valla koolides 913 õpilast, kellest 683 õpib Põltsamaa ühisgümnaasiumis (neist gümnaasiumiosas 135), kolmes koolis õpib vähem kui 20 õpilast.
Vaadates õpilaste arvu kahanemist, ei vaja Põltsamaa vald kõiki olemasolevaid koolikohti. Kahjuks ei näita ka rahvastikuprognoosid, et elanike arv Põltsamaa vallas kasvama hakkaks.
Praegu kulub abivallavanema selgitusel ligikaudu pool Põltsamaa valla eelarvest haridusele, nii palgarahaks kui hoonete ülalpidamiseks. Suureneb hariduslike erivajadustega õpilaste hulk ning nende õpetamine nõuab suuremaid kulusid. Lisaks tõusevad pidevalt pedagoogide palgad ning lasteaiaõpetajate palgakulud on täiesti omavalitsuste kanda. Palgakulud moodustavad suurema osa haridusasutuste eelarvetest. Laias laastus on 80% haridusasutuse kuludest palgakulud ja 20% majanduskulud.
Ümberkorralduste lõplik kava läheb tutvustamisele hoolekogudele ja õpilasesindustele eeldatavalt oktoobris-novembris. Volikogus loodetakse otsus haridusvõrgu ümberkorraldamise kohta vastu võtta 2020. aasta detsembri lõpuks. Koolide personali koosseis kinnitatakse hiljem, tõenäoliselt 2021. aasta esimeses pooles ning peaks paika saama hiljemalt uueks õppeaastaks. Reform rakendub eeldatavalt alates 2021. a septembrist. Lühidalt kokku võttes on Põltsamaa valla haridusvõrgu ümberkorraldamise põhjuseks soov saavutada nii majanduslik efektiivsus kui ka tõhusam juhtimine.
Mustvee traagika
Jõgevamaa põhja- ja kirdeosas paiknevas Mustvee vallas on 15 aastaga laste arv vähenenud poole võrra ning olukord on kohaliku haridus- ja noorsootöönõuniku Raivo Vadi hinnangul kurb: õpilasi on vähe ja hooned on kehvas seisus. „See ei ole tänapäevane õpikeskkond,“ tunnistab Vadi.
Kui 2005/2006. õppeaastal õppis valla koolides 909 õpilast, siis 2019/2020 oli see näitaja 452. Langus jätkub. Teine oluline Mustvee valla haridusvõrgu probleem on Vadi sõnul klassikomplektide rohkus nii väikese õpilaste arvu juures ja sellega seotud vajadus õpetaja ametikohtade järele.
Vallas tegutseb kaks gümnaasiumi: Avinurme ja Peipsi. Avinurme gümnaasiumiklassides õpib 22 ja Peipsi gümnaasiumis 34 õpilast. „Peame Mustvee linnas kaht pisikest kooli paralleelselt, topelt klassikomplekte vene ja eesti keeles,“ tunnistab Vadi, kelle sõnul astus tänavu sügisel esimesse klassi kuus vene ja kaheksa eesti emakeelega õpilast. Kokku 14 õpilast, mis teeks kokku ikkagi ühe väikese klassitäie lapsi.
Võrreldes kohalikke gümnaasiume riigigümnaasiumiga Jõgeval, leiab Vadi, et praegune olukord asetab õpilased õppimisvõimalusi ja -keskkonda arvestades täiesti erinevatesse maailmadesse. Ehk siis ebaausatesse konkurentsitingimustesse. „Meile ei ole tähtis, kas gümnaasium kuulub riigile või omavalitsusele, meile on tähtis, et lapsed saaksid korraliku hariduse,“ rõhutab Raivo Vadi.
Ränga probleemina tõstab Vadi esile maakonnasisest transporti. Nii mõnigi Mustvee vallas elav õpilane käiks hea meelega Jõgeva riigigümnaasiumis, kuhu on pisut üle 30 kilomeetri, aga võta näpust – buss läheb hommikul kell 6.19 ja loksub külavaheteid pidi Jõgevale poolteist tundi. Praegu käib Mustveest Jõgeval gümnaasiumis kümmekond last – see on nende jaoks valu ja vaev. Aga näiteks Avinurmelt ei pääse üldse Jõgevale.
Vadi lisab, et pärast Mustvee eesti gümnaasiumi sulgemist läks suur osa õpilasi Tartusse, üüriti korter või püüti sugulaste juures elukoht leida. „Ma ei leia, et Mustvee vald peaks hakkama maakonna transporti korraldama,“ ütleb ta.
Priit Põdra,
Jõgeva gümnaasiumi direktor:
Õpetajate ja toonase juhtkonna direktori Alo Savi ja õppejuht Anti Alasi käivitatud Jõgevamaa gümnaasiumi näol on praeguseks tegemist kooliga, mille puhul ei ole algusaja kahtlused ja kõhklused tõeks osutunud. Maakonnakeskuse kooli saabub õpilasi igal aastal umbes 15 koolist ja väljastpoolt maakondagi.
Aitame ühtviisi nii abivajajaid kui andekaid. Oleme seda meelt, et koolirõõm ja väärt õpitulemused mitte ei välista, vaid põhjustavad teineteist.
Kooli eripära on valikainete rohkus, mis võimaldab õpilasel tutvuda ja katsetada eri valdkondadega juba gümnaasiumi ajal. See tagab teadlikumad otsused edasisel haridusteel. Väga hea koostöö on Tartu ülikooliga õpikodade ja e-kursuste näol ning kohaliku kogukonnaga, kellega koostöös on toimunud näiteks kursused: õpilased lasteaias, suhtlemine eakatega (hooldekodus), HEV-õpilaste toetamine ja õpetamine (Kiigemetsa koolis), siseturvalisus (politseis) – nendel kursustel lähevad õpilased kohale, et saada võimalikult ehe kogemus.
HEIKI RAUDLA,
Õpetajate Lehe peatoimetaja
