Kohalikud omavalitsused tahavad ise otsustada koolide sulgemise või mittesulgemise üle, mitte tegutseda ülevalt tulnud käskude järgi.
Eelmisel teisipäeval kogunes Põltsamaale Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOVL) volikogu. Hariduse teemal oli omavalitsusjuhtide ette rääkima palutud haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis, kes andis põhjalikuma ülevaate gümnaasiumivõrgu korrastamisest. Tema sõnul soovib minister esimeses järjekorras korrastada gümnaasiumivõrku tihedamini asustatud piirkondades.
Vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi seadusele on ette nähtud, et igas maakonnas peab olema gümnaasium. Praegustest ette antud normidest lähtuvalt võiks Eestis olla edaspidi 54 gümnaasiumi. Asekantsler lausus, et 54 gümnaasiumi on arvutuslik lähtenumber, kuid arvestades regionaalseid iseärasusi, võiks Eestisse tegelikult jääda 70-80 gümnaasiumi. Praegu on neid koole Eesti 226 omavalitsuse kohta ühtekokku 104.
Omavalitsused soovivad ise otsustada
Omavalitsusjuhid polnud rahul sellega, et gümnaasiumi ja kogu üldhariduskoolide reformi teostatakse ülevalt. Nende arvates oleks mõistlik, kui gümnaasiumi säilimine või sulgemine otsustataks kohapeal vastavalt vajadusele ning võimalustele. Omavalitsusjuhid toetasid praeguse peaministri seisukohta, et asju otsustataks kohapeal.
Samas nõudsid EMOVL-i liikmed vastust küsimusele, kuidas mõtestada lahti mõiste hariduse kvaliteet, millele haridusreformi teostajad viitavad. Kalle Küttis tõi näite erineva suurusega gümnaasiumidest, kus näiteks ühe paralleelklassiga maagümnaasiumis pole võimalik õpetada mitut võõrkeelt.
“Miks peavad näiteks Kullamaa Keskkooli õpilased leppima ühe võõrkeele õppimisega, kui Tallinna gümnaasiumide õpilastel on võimalus omandada mitu võõrkeelt,” arutles asekantsler. Kohal viibinud Kullamaa vallavanem Jüri Ott lausus, et kui keegi Kullamaa Keskkooli õpilastest ei soovi õppida inglise keelt, mida sealses keskkoolis õpetatakse, võib ta asuda õppima Taeblasse või Prantsuse Lütseumi või kuhugi mujale.
Omavalitsusjuhid muretsesid, kelle kanda jäävad koolivõrgu ümberkorraldamise tulemusena kasvavad kulutused transpordile ja õpilaskodudele. Küttise sõnul on ta ise oma vabal valikul elanud linnast 25 kilomeetri kaugusel ja sõidutanud oma lapsi linna kooli. Tema arvates on raske Eestis sellist kohta leida, kust lähim gümnaasium asuks kaugemal kui 25 kilomeetrit ning transpordi ega õpilaskodude teemal pole mõtet hakata enne tõsiselt arutlema, kuni pole langetatud poliitilist otsust koolivõrgu korrastamise kohta. Samas pooldab ta ise uute ühiselamute ehitamise asemel transpordi mõistlikku ümberkorraldamist, sest tänapäeval eelistavad õpilased ikkagi kodunt kooli käia.
Minister eelistab riigigümnaasiume
Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ütles, et ilmselt mõistavad kõik omavalitsusjuhid muutuste vajalikkust haridussüsteemis. Teisalt saab seadusest tulenevalt koolide sulgemise otsuse vastu võtta ainult kohalik volikogu. Põltsamaa vallavanem soovis vastust küsimusele, kuidas loodetakse koolide arvu vähendada, kui kohapeal sellist otsust ei toetata.
Küttise sõnul on haridusministri esimeseks eelistuseks riigigümnaasiumide võrgu loomine. Samal ajal on ta valmis läbi rääkima ka kohalike omavalitsuste esindajatega, kes soovivad gümnaasiumi kohaliku omavalitsuse alluvusse jätta. EMOVL-i liikmete sõnul on ette tulnud olukordi, kus haridusteemadel räägitakse erinevates seltskondades erinevat juttu ning kus vahel ka öeldakse, et omavalitsuste esindajatele sellest rääkida ei tohi. Kalle Küttise sõnul saab sel juhul tegemist olla ainult ametniku omavoliga, kui niisuguseid jutte on levitatud. Omavalitsusjuhid tundsid muret sellegi üle, mis saab sel juhul vabanevatest õpetajatest, kui koole vähemaks jääb. Asekantsler tõdes, et see on asjakohane küsimus, sest on selge, et edaspidi sellisel hulgal õpetajaid, nagu praegu ametis on, enam ei vajata.
Küttise sõnul ei saa ta enne tulevast koolide arvu ega muid gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamisega seotud numbreid välja öelda, kuni pole langetatud vastavaid poliitilisi otsuseid.
Praxise uuringust selgus
*Suures linnas ei ole mõistlik üleval pidada gümnaasiumi, kus on alla viie paralleelklassi.
*Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei räägi paralleelklasside arvust, vaid hoopis õpilaste üldarvust
*Mõistlik õpilaste üldarv suuremate linnade koolides võiks olla 540
*Sellisel hulgal õpilasi võiks olla Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ja Viljandi gümnaasiumides
*Järgmises astmes võiks gümnaasiumides paralleelklasse olla kolm ning sellistes koolides võiks olla umbes 250 õpilast
*Õpetajate normkoormuse puhul võiks selles koolis gümnaasiumiastmes olla ühes klassis 28 õpilast
Allikas: Praxise uuring
i
TOOMAS REINPÕLD
