Töö kõrvalt õppima minna on päris keeruline, kui kool kodust kaugel ja hariduse eest maksta tuleb. Kui aga õppimisvõimalust pakutakse kodu lähedal ja tasuta, on asi hoopis lihtsam. Jõgeval alustas möödunud nädalal tööd Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpperühm, kus 29 jõgevamaalast omandab sadulsepa eriala ehk õpib pehmet mööblit valmistama ja remontima.
Ettepaneku selline õppegrupp avada tuli Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli poolt ning kohalikud mööblitootjad — Jõgeval tegutsev OÜ Softcom ja Pajusi vallas tegutsev OÜ Pajusi Mööbel — võtsid soodsa pakkumise vastu. Põhiliselt nende kahe ettevõtte töötajatest õppegrupp moodustatigi. Õppetöö kestab tuleva aasta jaanuarini. Selle aja sisse mahub 20 päeva ehk 160 tundi loenguid (enamasti laupäeviti, aga vahel ka reedeti) ning praktika ettevõttes. Auditoorseks tööks vajalik õppeklass sisustati Jõgeva spordikeskuse Virtus keldrikorrusele.
“Virtus oli Jõgeval ainus koht, kus saime üheskoos ära korraldada õppetöö ja toitlustamise. Me pakume oma õpilastele nimelt koolipäevadel ka lõunasööki,” ütles Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õppedirektor Jaan Kabin, kes nägi Jõgeval sadulseppade õppegrupi käivitamisel ära kõige suurema vaeva. Arvutiõpetuse ja joonestamise tunde minnakse siiski pidama Jõgeva Ühisgümnaasiumi. Osa õppejõude sõidab kohale Viljandist, osa on leitud kohapealt.
Lisaks sellele, et koolitus on toodud õppijatele n-ö koju kätte, on see neile ka tasuta ning seda tänu Euroopa Sotsiaalfondi toetusele: koolitust pakutakse kõnealusest fondist rahastatava programmi “Kutse” raames.
“Viimase nelja aasta jooksul on Eesti kutseharidussüsteem avanud oma võimalused senisest laiemale ringile, sealhulgas tööl käivatele inimestele,” ütles sadulseppade õppegrupi esimese koolipäeva puhul möödunud reedel Jõgeval viibinud Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli direktor Tarmo Loodus.
Kasu saavad kõik
Vanuserühmale 25+ on tema sõnul välja töötatud eraldi õppekavad, millest üldhariduse osa on suuresti välja jäetud ning peatähelepanu pööratud tööks vajalike teadmiste ja oskuste andmisele. Antud juhul koostati õppekava koos tööandjatega. Tänu sellele saavad õpilased just sellised teadmised ja oskused, millised on vajalikud ettevõtete toodangu kvaliteedi tagamiseks.
„Oleme ühendanud ettevõtete soovid, meie võimalused ja Euroopa Liidu raha nii, et kasu saavad kõik: ettevõte saab koolitatud tööjõu ning meie laiendame oma haaret,” ütles Tarmo Loodus.
Jaan Kabini sõnul on Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool ainus õppeasutus Eestis, kus sadulseppi õpetatakse, Jõgeval on selle ala asjatundjate nõudlus aga suur. Seepärast otsustatigi sellealane koolitus kohapeale tuua. Mõne aasta eest haris Viljandi kool Kabini sõnul sarnasel viisil Mustvees õmblejaid.
Kui kutsekooli lõputunnistuse saamise peale võivad Jõgevalt ja Pajusist pärit õppurid normaalse õpiedukuse korral kindlad olla, siis sadulsepa kutsetunnistusi Eestis praegu ei väljastata.
“Oleme pöördunud Eesti Mööblitootjate Liidu poole palvega, et nad töötaksid välja sadulsepa kutsetunnistuse saamiseks vajaliku eksami nõuded,” ütles Tarmo Loodus. “Kui need just tuleva aasta jaanuariks valmis ei saa, siis saavad ehk natuke hiljem. Teil on aga ühe aasta jooksul pärast kooli lõpetamist õigus sooritada kutseeksam tasuta. Neil, kes kutsekooli lõpetanud pole, tuleb selle eest maksta kaks-kolmsada eurot.”
Tõstab enesehinnangut
Tarmo Looduse arvates on kutseharidus parim regionaalpoliitiline instrument. Töötajate kohapeal koolitamine aitab kaasa olemasolevate ettevõtete toodangu kvaliteedi tõusule, aga mõnikord ka uute ettevõtete tekkimisele.
Uudse õppimisvõimaluse lisandumise kiitis heaks ka Jõgeva linnapea Kalmer Lain, kes õppureid esimese koolipäeva puhul tervitamas käis.
“On tore, kui linna oskustöölisi juurde tuleb. Tore on ka see, linna asutused ja ettevõtted saavad koolitajale teenuseid pakkuda,” ütles linnapea.
OÜ Softcom juhataja Priit Pettai ütles, et Viljandi kooli pakkumine oli üllatav, ent rumalus olnuks see tagasi lükata.
“Kui töötajad tuleks teise linna koolitusele saata, siis jääks neil ajapuudusel see üldse tegemata. Nüüd saavad nad aga teadmisi ja oskusi kohapeal,” ütles Priit Pettai. “Omaette saavutus on seegi, et kahe konkureeriva firma töötajad on ühte klassi kokku saadud. See on hea märk. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool on kasuliku algatuse eest ära teeninud suure kiituse.”
Softcomi padjaosakonnas töötav Galina Pärn kinnitas, et juba esimese kahe koolipäeva jooksul tõusid tema enesehinnang ja töötuju.
“Tekkis usk, et olen veel täiesti õppimisvõimeline,” ütles ta. “Mõlemad lektorid, suhtlemise ja asjaajamise alustest kõnelnud Tiina Merkuljeva ning töökeskkonna ohutusest kõnelnud Tiit Gorinov, olid toredad ja asjalikud. Edaspidi, kui asi praktilisemaks läheb, loodan õppida ka uusi töövõtteid. Põhiline on siiski see, et saame kohapeal tasuta õppida ning et tööandja meie õppimist väärtustab. See paneb inimestel silmad särama ja motiveerib neid paremini töötama.”
i
RIINA MÄGI
