Sellistele loosungitele vastas omal ajal kõige täpsemini president Lennart Meri, sõnades, et palju lihtsam ja loomulikum oleks lause: “Igal lapsel peab olema kõht täis.? Seda inimlikumat ja hoolivamat teed on tänane Eesti ka minemas.
Äsja alanud kooliaasta parandab kutsekoolide õpilaste ja nende vanemate elujärge. Alates 1. septembrist maksab riik põhikoolijärgses kutseõppes õppivatele noortele koolitoidutoetust, mis muudab koolitoidu kättesaadavaks kõigile kutseõppuritele.
18 000 sööjat
Riik eraldab kutseõppurite koolitoidule kuni 2006. aasta lõpuni 11,3 miljonit krooni ja see tähendab, et koolitoidutoetust saab kokku ligi 18 000 noort üle Eesti. Paljud kutseõppurid õpivad kodust kaugel ja toitlustamine on sellises olukorras hädavajalik. Paljudele õpilastele on koolilõuna ainsaks soojaks söögikorraks päevas ja aitab hoolitseda nende tervise eest. Läänes on praegu noorte tervisliku toitumise küsimused teravalt päevakorras ? ühekülgne ja vitamiinivaene söök kujutab endast selget terviseriski.
Veelgi enam: mitmed kutsekoolide õppurid pärinevad madalama sissetulekuga peredest ja seega on nende noorte toetamine eriti olulise tähtsusega. Koolitoidutoetus, mis tagab tasuta toidu, aitab lapsevanemate finantskoormat kergendada. Tasuta koolitoit, mis on põhikooliastmes osutunud väga vajalikuks, on seda veelgi rohkem kutsekoolides, sest sealne õpilaskond vajab riigi tuge veelgi rohkem. Põhikooliastmes kasvatas tasuta koolitoidu tulek oluliselt sööjate koguarvu, mis viitab selgelt, et ilmselt ei söönud osa noori enne seda koolipäeva jooksul korralikult.
Tänavu jaanuaris hakkasid tasuta toitu saama põhikooliõpilased üle Eesti. Neid on täna pisut alla 130 000. Neile lisandusid nüüd veel kutsekoolide noored, mis tähendab riigi sotsiaalse turvalisuse märksa suuremat tootmist kui seni. Kokku saavad seega riigilt koolitoiduks toetust peaaegu 150 000 noort. Tegemist on ilmselt ühe laiaulatuslikuma sotsiaalse algatusega taasiseseisvunud Eesti riigis. Teame, et põhjanaabrid soomlased on panustanud tugevasti tasuta koolitoidule alates Teise maailmasõja lõpust. Nüüd oleme ka meie liikumas sellise sotsiaalriigi mudeli poole.
Tegelikult kujutab koolitoit endast ka vajalikku sõnumit kutsekoolidele ? riik toetab teid ja kutseharidus on pärast pikki aastaid kestnud madalseisu taas tõusuteel. Kui aasta varem kasvas kutseharidusvaldkonna eelarve ainult ühe protsendi jagu, siis nüüd kerkis see ligi veerandi. Loetelu koolidest, kus valmivad renoveeritud õpilaskodud või saabub uus õppeklasside sisseseade, läheks pikale. Igal juhul on riik andnud kutseharidusele lõpuks mõjusa kinnituse, et see haridusvaldkond on Eestile äärmiselt oluline. Kutsehariduse rahastamispõhimõtted on muutunud tegelikele kuludele paremini vastavaks, sealsed õppimisvõimalused paindlikumaks ka nende jaoks, kes tahavad kunagi hiljem edasi õppida.
Lubadustest kinnipidamine
Kutsekoolide koolitoidu algatus tähistab sisuliselt seda, et eesmärgid, mida valitsus 2005. aasta kevadel sõlmitud koalitsioonileppesse sätestas, hakkavad üksteise järel teoks saama. Koolitoitu lubati ja ka anti, aga sügise jooksul teostuvad valdavalt ka ülejäänud tollased lubadused. Huvihariduse riiklikuks toetamiseks on täna seadusandlik baas olemas, uuendatud üldhariduskoolide õppekava hakkab kindlamat kuju võtma, pearahamudel ootab arutelu. Heakskiitu ootab eelnõu, mis seisab tasuta töövihikute ja teiste õppevahendite eest ja aitab samuti lapsevanemate kasvavat finantskoormat kontrolli all hoida. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps on korduvalt osutanud, et põhiharidus peab olema tasuta ka tegelikult, mitte ainult nominaalselt. Töövihikute hind on seda põhimõtet siiani õõnestanud. Hea meel on aga sellest, et püsinud on selge kurss ? haridusküsimuste lahendamisel tuleb mõelda laiemalt, vaadata ka väljapoole klassiruumi, tegelda toimetulekuküsimustega. Mida rohkem riik tegeleb toimetulekuküsimustega, seda rohkem saab kool tulemuslikult tegelda just sellega, milleks ta on loodud ? õppetöö enesega.
ERKKI PIISANG,
haridus- ja teadusministeeriumi abiminister
