Möödunud nädalal toimunud Põltsamaa vallavolikogu istungil oli päevakorras Põltsamaa valla haridusasutuste toitlustuse ümber korraldamine, ettekandega sel teemal esines Põltsamaa Halduse juhataja Ants Reinumägi. Samal ajal pole Põltsamaa vallas paljud lapsevanemad sellest sügisest koolides ja lasteaedades pakutava toiduga rahul.
Ants Reinumägi kõneles Põltsamaa valla haridusasutuste toitlustuse ja majandamise üleminekust Põltsamaa Halduse alla, millega Põltsamaa vald loodab saavutada märgatavat kokkuhoidu. Osades väiksemates köökides koondati ära kokad, toiduvalmistamine läks üle Põltsamaa ühisgümnaasiumi suurkööki, mille peakokaks on Maris Raba.
Kas seejuures on paranenud ka pakutava toidu kvaliteet ja tervislikkus, küsib nüüd nii mõnigi lapsevanem.
„Toitlustus on Põltsamaal hetkel kuum teema. Sellest sügisest pakub Põltsamaa Haldus nii lasteaedadele kui ka koolidele toitlustusteenust. Koolide toitlustamine sai ümber korraldatud juba nädal enne kooli algust, kui proovisime järele, kuidas toimib suurköögis valminud toidu väljavedu üle valla. Momendil toitlustab suurköök ühtekokku 1010 õpilast, lisaks veel ka personali. Peale Põltsamaa ühisgümnaasiumi suurköögile asuvad köögid veel ka Adaveres, Lustiveres, Aidus ja Puurmanis. Puurmani mõisakooli köök toitlustab lisaks veel ka Siilipesa lasteaeda,” rääkis Ants Reinumägi. Räägitud on juba ka köökide ära kaotamisest Adaveres, Lustiveres, Aidus ja Puurmanis.
Toidu päritolu pole teada
Ants Reinumägi kõneles lähemalt, mis muutused said valla koolide toitlustamises ja suurköögis tehtud: „Kõigepealt sai investeeritud ühte suure kombiahju, kahte sügavkülma, termostesse ja toiduveoautosse, mis on isotermiliselt sisustatud. Toiduveo termosed said soetatud, et toit jõuaks õigel temperatuuril ja vastavalt nõuetele sihtkohta kohale. Ümber korraldatud sai ka inimeste töö – hetkel on Põltsamaa Halduses toitlustusalal 17 täiskohaga inimest tööl.”
Volikogu liige Kalev Pikver uuris, kas mõeldud on ka alternatiivide peale haiguste, eriti nüüd koroonaviiruse levimise ajal – mis saab siis, kui mõni kokk peaks juhtumisi haigestuma?
„Alternatiividele oleme mõelnud. Tuleb jälle kiita suurkööki – näiteks Lustivere koolis oligi hiljuti üks haigusjuhtum, mistõttu seal ajutiselt kohapeal süüa valmistada ei saanud. Probleem lahenes, kuna süüa sai viia kohale toiduveoautoga suurköögist Põltsamaalt,” vastast Ants Reinumägi.
Kaks Põltsamaa lapsevanemat esitasid 13. novembril Põltsamaa valda pöördumise, milles väljendasid muret selle üle, et sööklate personali järjest vähendatakse ning lasteaedade juurest on ära kaotatud söögi tegemise ja soojendamise võimalus. Kohapeal enam toitu valmistada ei saa, nüüd tuuakse toit kohale termostes suurköögist.
Lapsevanemad tunnevad muret veel selle pärast, et puudub varupersonal ja pole välistatud, et kui kogu suurköök kinni läheb, jäävad Põltsamaa valla koolid-lasteaiad päevapealt toiduta.
Oma pöördumises tõid nad välja sellegi, et kui algul lubati, et toidu kvaliteet seoses suurköögi tööle hakkamisega Põltsamaa valla õppeasutustes ei lange, siis nüüd seda enam väita ei saa.
„Meie peamine ja kõige suurem mure on seotud lasteaias pakutava toidu kvaliteedi langusega. Põltsamaa linna lasteaedade tervishoiutöötajad on püüdnud omal initsiatiivil jagada suuniseid, millised toidud on lasteaia lastele sobilikud ja millised mitte. Kindlasti tuleneb see initsiatiiv asjaolust, et Põltsamaa linna lasteaiad on liitunud Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga. Varem tegid meie lasteaia kokad süsteemset tööd lasteaia toidu tervislikumaks muutmise nimel, et kaasa aidata lastes paremate, tervislikumate toitumisharjumuste kujunemisele,” öeldakse pöördumises.
„Toidumenüüdes ei kajastata enam toitude tegelikku päritolu – küpsetiste nime all serveeritakse eelvalmistatud pirukaid, kohupiimakreemide all serveeritakse valmis topsijogurteid või topsikohupiima, serveeritakse vähendatud rasvasisaldusega topsimagustoite lasteaia lastele, mis on lasteaedades lubamatu. Pannkoogid on eelvalmistatud, transporditud kohale kilekottides ja PÜG-i köögis vaid soojendatakse neid,” leiavad lapsevanemad.
Harjumuste kujundamine
Oma pöördumises leiavad vanemad veel, et lasteasutuse toitlustajal peaks olema koostatud menüü vähemalt kümme päeva ette, et ta oskaks arvestada oma tarneahelaga, saaks planeerida kvaliteetseid tooraineid täisväärtusliku toidu valmistamiseks ning omaks täpset menüüplaani.
„Praegusel juhul meie suurköögil ei ole ette näidata kümne päeva menüüd. Peakokal puudub teadmine, millise ettevõtte kohupiimad just täna saabuvad või kust tulevad homsed kondiitritooted – see ei ole mitte ainult seetõttu vale et poolfabrikaate lasteaiatoitudena ei ole soovitatav kasutada, vaid ka seetõttu, et suurköögi tarneahel ei ole paigas, mis omakorda võib tulevikus viia toiduhügieeni riskideni,” märgitakse valda saadetud pöördumises.
Pöördumises juhitakse tähelepanu ühtlasi sellele, et Põltsamaa ühisgümnaasiumi köögipersonalile on seoses ümberkorraldustega lisandunud üks kokk ja üks transporditööline, kuid ligi 30 protsendi võrra suurenes toidetavate hulk – 700 õpilaselt üle tuhandele.
Põltsamaa vallavalitsusse kuuluv Jaan Halliste lausus, et vallavalitsus on lapsevanemate pöördumisega tutvunud ning vastus sellele on praegu koostamisel. Oma isiklikku seisukohta antud küsimuses ei soovinud ta jagada.
Üks anonüümseks jääda soovinud lapsevanem kurtis aga, et kindlasti pole õige see, kui koolides ja lasteaedades on üle mindud fabrikaatide ja poolfabrikaatide peal, sest samal ajal võiks ju ka kohapeal tervislikku toitu valmistada.
„Täiskasvanud inimestena saame kujundada lastes toitumisvalikuid. Juba lasteaedades hakatakse kujundama laste toitumisharjumusi ja kui me kujundame need selliseks, mis lubavad igasugust rämpstoitu süüa, siis on need mõjud väga kaugele ulatuvad,” arvas lapsevanem.
Eesti näib paiguti liikuvat selles suunas, et üha rohkem pakutakse sööklatoiduna poolfabrikaate ja importtooteid, kuid selle asemel võiks ju kasutada kohapeal saadaolevat talutoitu ja siinsetel põldudel kasvatatud juurvilju.
TAAVI KELDER
