“Tegelikult üritati tennist kampaania korras koolides tutvustada ka mõned aastad tagasi, ent vahepeal jäi asi soiku. Tänavu puhuti ettevõtmisele taas elu sisse. Seekord jätame vaatepiirist välja pealinna, kus tennisemängu niigi harrastatakse, ja teeme panuse maakondadele,” ütles koolitennise nõukogu metoodikajuht, Evald Kree Spordimaailma treener Aita Põldma.
Alustati tema sõnul maakondade tugiisikute kinnitamisest ning Rahvusvahelise Tenniseliidu poolt muretsetud tennisevarustuse ? reketite, vahtkummpallide ja võrkude ? nende kätte usaldamisest. Jõgeva maakonna tugiisikuks sai Hillar Sibul, kes ise pikalt tennisemänguga tegelnud ning kes praegu ka Siimustis ja Vaimastveres tegutsevaid treeningurühmi juhendab.
Jõgevamaa oli esimene maakond, kus koolitennise nõukogu egiidi all nn koolitennise päev korraldati. See sai teoks sügisesel koolivaheajal ja selle käigus viidi läbi näidistreeningtunnid Jõgeva Gümnaasiumi võimlas, Jõgeva spordikeskuses Virtus ja Kiigemetsa kooli võimlas. Treeningtunnid viis enda välja töötatud metoodikat ja harjutusi kasutades läbi Aita Põldma, treenitavateks olid Hillar Sibula õpilased ning pealtvaatajateks kehalise kasvatuse õpetajad, lapsevanemad ja muud tennisehuvilised. Koolitennise päeval sündis plaan korraldada talvisel koolivaheajal spetsiaalne koolituspäev kehalise kasvatuse õpetajatele.
“Õpetajad ise olid sellest huvitatud: ega nendegi hulgas pole palju neid, kes tennisega kokku oleksid puutunud. Kuna igas maakonnas pole sellist koolituspäeva mõtet korraldada, teeme Jõgeval ilmselt Jõgeva- ja Lääne-Virumaa õpetajate ühistreeningu,” ütles Aita Põldma. “Nii Virtuses kui ka Kiigemetsa kooli võimlas olid tennisetreeninguks väga head tingimused.”
Aita Põldma sõnul tuleks tennist kõigepealt tutvustada kõigile õpilastele tavaliste kehalise kasvatuse tundide raames ning seejärel tegelda nendega, kelles tõsine huvi ärkab, edasi koolivälisel ajal.
“Kui laps tennisega eluski kokku puutunud pole, ei tea ta ka treeningrühma tahta,” ütles Põldma, lisades, et kolmeliikmeline koolitennise nõukogu eesotsas projektijuht Aire Arikega püüab maakondade tugiisikutele nende “propagandatöös” igati abiks olla. Ka tennisevarustust loodetakse juurde hankida. Mujal maailmas olevatki, muuseas, nii, et tennisevarustus on koolis olemas ja igaüks saab seda toredat mängu proovida.
Jõgevamaale eraldatud 15 reketi, kahe võrgu ja pallide kohta ütles Hillar Sibul, et need sõidavad praegu koos temaga koolist kooli.
“Koolitennise nõukogu soovitas küll hoida vahendeid kuu aega ühes, kuu aega teises koolis jne, ent tegelikkuses see asi nii hästi ei toimi. Ükski õpetaja ei saa ju terve kuu kehalise kasvatuse tunde üksnes tennisele pühendada: õppekava lihtsalt ei võimalda seda. Nii tulebki varustusega just sinna rännata, kus seda parasjagu kasutada saab,” ütles Hillar Sibul.
Tema sõnul on Jõgevamaal välitingimustes võimalik tennist mängida mitmel pool. Põltsamaal on hea liivaväljak, kus ta isegi mängimas käib, Paduverre ja Siimustisse projektitoetusega rajatud väljakute kate on küll pisut jämedavõitu materjalist ja tekitab vahel valepõrkeid, ent harjutamiseks sobivad needki.
“Vaimastveres ja Siimustis sai treeningrühmadki moodustatud selle mõttega, et väljakud on seal olemas, aga need ei leia just kuigi elavat kasutamist.
Jõgeva olukord on praegu paraku nutune: Aia tänava asfaltväljak on amortiseerunud ja märgistamata.
“Tegin linnavalitsusele kirjaliku pöördumise ja nüüd on tekkinud lootus, et kahe gümnaasiumi juurde, vanale käsipalliväljakule rajatakse kaks tenniseväljakut,” ütles Hillar Sibul.
Esialgu kavatseb ta tennist tutvustada põhiliselt Jõgeva, Siimusti ja Vaimastvere koolides. Perspektiivikad koolitennise programmi tugipunktid on tema sõnul ka Torma ja Adavere, kus kehalise kasvatuse õpetajad ise tennisehuvilised on.
Loodetavasti osutub koolitennise programm seekord edukaks ja tennisemänguharrastus nii Jõgevamaal kui ka kogu Eestis tunduvalt levinumaks kui senini.
RIINA MÄGI
