Üks väike mõte kripeldab siiski ? kas ei sujuks õppetöö ladusamalt, kui sõlmitud saaks ka üks teine koolirahu. Selline rahu, kus haridusminister ei oleks kohtunik ja vahendaja, vaid üks osapool. Nimelt, kui meenutada alanud õppeaasta hakul möödunud õppeaastat hariduselus, siis üks asi, millest kindlasti puudust ei olnud, on uued ideed ja ümberkorraldused. Meenutagem.
Igale lapsele individuaalne arengukava ja arenguvestlused
Iga laps on ju ometigi omaette isiksus ning vajaks maksimaalset tähelepanu ja eraldi lähenemist. Õigupoolest on ju vana tõde, et ka õpetamine edeneb kõige paremini siis, kui ühe õpilase jaoks on üks õpetaja ? nii koolitati Aleksander Suurt, Francois I-st ja paljusid teisi suurmehi.
Paraku teame kõik, et igale lapsele eraldi õpetajat me palgata ei jaksa. Ja peaaegu kõik teavad ka, et puhtpraktiliselt ei ole eriti hästi mõeldav koostada igale lapsele arengukava ja pidada temaga arenguvestlusi seni, kuni selleks ei eraldata raha ega leevendata õpetajate töökoormust ? õpetaja päevas pole enam lihtsalt piisavalt tunde.
Õpetajatele tähtajalised töölepingud
Tähtajalised töölepingud on mõnel pool ühiskonnas end tõepoolest õigustanud ? vajadus end ikka ja jälle uuesti tõestada sunnib töötajaid pidevalt pingutama ja häid tulemusi saavutama. Ent need ei ole siiski mitte tavalised töökohad ? jutt käib tippjuhtidest, vabakutselistest kunstiinimestest või mõne projekti jaoks palgatud spetsialistidest, näiteks programmeerijatest. Õpetajate puhul võib tulemus olla hoopis negatiivne.
Selline süsteem toimib ainult siis, kui igale töökohale on väga palju häid kandidaate. Konkurentide kuklassehingamine sunnib pankurit või lauljat end vormis hoidma, samas toob see kaasa ka stressi ja ebakindluse tuleviku suhtes.
Paljud võimekad ja asjatundlikud inimesed ei pretendeerigi hästitasustatud tähtajalistele töödele, sest nad ei talu stressi. Kui konkurss töökohale sellegipoolest suur on, ei muretse tööandja osade võimekate inimeste kõrvalejäämise pärast. Kas meil on aga õpetajaid niimoodi jalaga segada?
Ilmselt näeb meie haridusministri tulevikuvisioon ette, et ka koolide uste taga hakkavad tunglema kümned ja sajad töökohatahtjaid, keda direktor võib sõeluda sama nõudlikult nagu panga nõukogu pangajuhiks soovijaid. See on väga tore visioon ja ma loodan, et see saab ka kunagi teoks. Ainult et alustada tuleks selle visiooni elluviimist kõigepealt sellest otsast, mis tooks need kümned ja sajad noored koolidesse õpetajaks ? kõrged palgad ja prestii?. Senikaua, kui koolijuhid peavad õpetajaid koolidesse meelitama, võiks õpetaja leib olla vähemasti pikk, olgugi et peenike.
Haridusosakud ehk heal lapsel mitu nime
Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, ei tähenda haridusosakud muud kui kehtiva pearaha süsteemi laiendamist ? õpetajate palkade ja kommunaalkulude kõrval arvataks pearaha sisse ka koolimaja ehitus- ja remondikulud. Ühest küljest on selline rahajagamise süsteem lihtne ja läbipaistev ning väldib poliitilist lehmakauplemist koolikatuste üle.
Teisalt jääb õhku rippuma küsimus maa- ja mõisakoolidest ning väikestest koolidest üldse, kes paljalt pearahast end kindlasti majandada ei suudaks. Ka kohalik omavalitsus kaotaks tublisti sõnaõigust. Ometi on idees oma iva ja vähemasti arutamist vääriks see kindlasti ? võib-olla leiduks ka lahendus kitsaskohtadele. Paraku, mis suure aplombiga välja käidi, ka suuresõnaliselt maha tehti. Läks laps koos pesuveega.
Kõige krooniks tekkis veel diskussioon usuõpetuse teemadel, mis vääriks eraldi artiklit. Kõrvaltvaataja jaoks on hariduselus seljataga äärmiselt tormiline aasta ja mul on kuri kahtlus, et kindlustunnet see õpetajates küll ei suurendanud.
Ma ei ütle, et koolis ei tuleks midagi muuta ? kahtlemata peab ka hariduselu ajaga kaasas käima. Ent süsteem, mis hõlmab tervet riiki, mille töötsükkel kestab kaksteist aastat ning muutuste mõju avaldub väga pika aja pärast, on nagu suur laev, mis kiireid pöördeid ei tee. Ideed, mida rutakalt ellu viia üritatakse, sumbuvad paratamatult osaliste vastasseisu või annavad ettenägematuid tulemusi. Isegi kui need on head ideed.
Maret Maripuu,
Tallinna linnavolikogu esimees, Riigikogu liige
Reformierakond
