Nelja päeva jooksul õpivad noored kõike vajalikku, mida on vaja koolilehe tegemiseks, alustades teoreetilistest teadmistest ajakirjanduse põhi?anride kohta, lõpetades ülevaatega sellest, kuidas leida reklaamikliente ning lehte majandada.
Muu hulgas saavad “koolimeedikud” valikloengutes teadmisi, kuidas pääseda õppima Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonda või mis toimub Eesti “suurel” ajakirjandusmaastikul tegelikult.
Kõige suurem osa on siiski praktilisel tegevusel: iga osaleja peab kirjutama laagri käigus artikli, millest parematest pannakse ürituse lõpuks kokku laagrileht. Samuti võtsid osalejad laagrisse kaasa ka oma kooli lehti, mida koos asjatundjatega analüüsitakse. Jututubades arutatakse koolilehtedega seonduvaid probleeme.
Noortele annavad nõu “Punasärklased” ehk Noorte Meediaklubi liikmed, kes on valdavalt Tartu Ülikooli tudengid või selle lõpetanud noored ajakirjanikud.
Maris Sander, kes lisaks ajakirjandusõpingutele toimetab noorsootöö infolehte Aken, on “koolimeedikuid” koolitanud umbes aasta. Tema sõnul osales ta kunagi kooliõpilasena meedialaagris, mis andis talle tublisti nii teadmisi kui enesekindlust juurde. ?Kindlasti andis ise koolilehes tegutsemine ning meedialaagris käimine tugeva tõuke, miks otsustasin ajakirjandust edasi õppima minna,” ütles Sander. Tema sõnul hoiab teda meediaklubis väga hea seltskond ning põnevad laagrid, aga muidugi ka soov noortele oma kogemusi edasi anda.
Maris Sander ütles, et kõigepealt räägitakse ajakirjanduse põhizanridest: sellest, mis üldse on uudis, arvamus- ja olemuslugu ning kuidas neid kirja panna. ?Tundub, et noored on väga avatud ning lausa ahmivad kõike endasse,” nentis ta.
Esimest korda meedialaagris noori koolitav Frank Sprenk-Dorn, kes lisaks tudengielule nii raadio- kui ka kirjutava ajakirjanikuna tegutseb, lisas, et muu hulgas saavad nad noori harida ka selles osas, kuidas meediamaailmas tegelikult asjad käivad, ning anda nõu, kuidas ka koolilehte põnevaid ja lugejaid köitvaid teemasid leida.
Nii Frank kui ka Maris lootsid, et eelkõige on üritus gümnaasiuminoortele abiks ideede laiendamisel ja lehe kvaliteetsemaks muutmisel, sest tihtipeale annavad koolid välja lihtsalt infolehte.
Teadmised küljendamisest vajalikud ka toimetajale
Esmakordselt meedialaagris osalev Jõgeva Gümnaasiumi abiturient Sandra Maasalu ütles, et tahab saada laiemaid teadmisi meediast. Sandra tegutseb oma kooli lehe Alter Ego juures kolmandat aastat ja on teist aastat peatoimetaja. ?Kui meil varem oli juhendaja, siis praegu enam mitte. Seega pean ise rohkem tegema ja otsustama,? ütles Sandra.
Eile külastasid laagrit ajakirjanikud Rasmus Kagge ja Kärt Anvelt Postimehest, kes rääkisid oma igapäevasest tööst toimetuses ning vastasid huviliste küsimustele. Sandra sai enda sõnul kinnitust, et selleks, et töötada ajakirjanikuna, ei pea kindlasti ajakirjandust õppima, vaid oluline on lai silmaring. Samuti sai ta rohkem teavet selle kohta, kuidas pannakse kokku suurt üle-eestilist päevalehte, kuidas sinna leitakse reklaami ning kuidas trükitakse. Sandra sõnul vastasid “kuulsad külalised” küsimustele meeleldi, vaid oma palganumbrit ei tahtnud nad avaldada.
Sandra kirjutab koolilehte peamiselt kultuuri- ja muusikateemadel, zanridest eelistab ta olemuslugu. Ta ütles, et tegelikult on päris huvitav kirjutada ka uudistelugu, kus on probleem ja mitu osapoolt. Tingimata tahab neiu kuulata ka valikloenguid ja kindlasti seda, mis kannab pealkirja “Kuidas s… saia teha” ning on suunatud toimetajatele, kellel tuleb vahel üsna mõttetutest lugudest siiski mõttekas osa üles leida. Teise loenguna läheb ta tõenäoliselt kuulama küljendusloengut. “Sain juba oma üllatuseks teada, et küljendusloengut on kasulik kuulata ka neil, kes toimetajana tegelevad. Et tekiks pilt sellest, milline lugu millise pildiga kuhugi paremini sobib,” ütles Sandra. Lisaks Jõgeva Gümnaasiumi koolilehe tegijatele osaleb tänavuses meedialaagris ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilasi. Põltsamaal oma koolilehte praegu ei ilmu, kuid sealt tulid aktiivsed õpilased teadmisi ammutama just selleks, et oma kooli leht käima lükata.
Kui suurem osa “koolimeedikuid” on laagris esmakordselt, siis on ka “veterane”, kes tulid teadmisi ammutama juba teist ja kolmandatki korda.
Koolimeedia toob probleemid päevavalgele
Kolm mitmeaastase meedialaagrikogemusega noort : Helen Saar Tallinna 32. Keskkoolist, Triin Amur Türi Majandusgümnaasiumist ning Veiko Ristissaar Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist kinnitasid kui ühest suust, et meediaõpe on nende silmaringi tohutult avardanud ning nad on saanud palju teadmisi ja nippe, kuidas lehte veelgi huvitavamaks muuta. Samavõrd kui teadmised, meelitab noori taas sügisvaheaegadel toimuvatele õppepäevadele vaba ja lõbus seltskond. Kõik kolm on lisaks oma koolilehe toimetamisele kirjutanud ka teistesse ajalehtedesse, peamiselt oma piirkonnas ilmuvatesse maakondlikesse ja piirkondlikesse lehtedesse, aga ka mujale.
Selles, kumb on nende jaoks keerulisem, kas toimetada koolilehte või kirjutada “pärisajalehele”, lähevad noorte arvamused aga lahku. Triin arvab, et koolilehe toimetamine on isegi raskem, sest siis ei vastuta sa vaid iseenda eest vaid ka nende eest, kes lugusid kirjutavad, Veiko sõnul on mõlemad tööd võrdselt rasked ja vastutusrikkad, Helen peab aga väljapoole artiklite kirjutamist mõnevõrra raskemaks.
Noored räägivad, et kuigi nad juba üht-teist teavad, saavad nad kindlasti ka sellest laagrist midagi uut juurde, sest nendega tegeldakse eraldi ning antakse spetsiifilisemaid ja põhjalikumaid teadmisi. Oma koolilehe või kooliraadio vajalikkuses ei kahtle neist keegi: see on infokanal, mis vahendab uudiseid, samuti toob päevavalgele kooliseinte vahel tekkivad probleemid. Veiko ütles, et nende kooli juhtkond ja õpetajad on koolilehe tegemiste suhtes väga heatahtlikult meelestatud ning “tsensuuri” ei ole. Nii saavad kooliajakirjanikud end üsna vabalt väljendada.
Noorte meediaklubi on kuue tegutsemisaasta jooksul korraldanud kümmekond koolimeedia laagrit, kuus koolilehtede võistlust, kaks raadiopäeva, meediaõpetajate koolitusi ning väiksemaid meediakoolitusi.
EVA KLAAS