Koolikroonikad sünnivad interneti avarustes

Varasematel aastatel meenutasid vilistlased koolitegemisi ja parimaid ning halvemaid õpetajaid koolikokkutulekutel või omavahel sõprusringis. Praegu on võimalik mitmeid huvitavaid juhtumisi ning õpetajate arvustusi lugeda avalikes internetiportaalides, kus endised või praegused õpilased räägivad avameelselt koolis tehtud vempudest ning arvustavad ka oma õpetajaid.

Populaarsetes suhtlusportaalides nagu Rate.ee ja Orkut.com on moodustatud klubid või kommuunid, kus endised ja praegused õpilased meenutavad hea või halva sõnaga oma õpetajaid, tsiteerivad pedagoogide naljakamaid ütlusi ning tunnistavad üles vempe, mis kunagi koolis korda on saadetud. Seda materjali on portaalides rohkem kui koolide almanahhides või aastaraamatutes ning tekst on ka oluliselt avameelsem.

Jõgeva Gümnaasiumi õpilastele meeldib enim tsiteerida Eevi Mootset, Eerika Uulandit. Kõrgelt hinnatud inglise keele ja matemaatika õpetajad pole nii kuivad, kui esmapilgul tunduda võivad. Õpilaste sõnul annavad nad oma ainet hästi ja arusaadavalt, kuid samas pole nad ka väga suu peale kukkunud. Õpetaja Mootse suust on pärit sellised laused nagu: “Kui sul on igav, mine õue jalutama” ja “Sa oled nagu mööblitükk” ning “Ebareeglipärased sõnad on ju nii armsad.” Õpetaja Uuland on seevastu öelnud järgmist: “Sul on vist väga paha olla, olgu, laseme siis õhku (ehk tuulutame)” ning “Risttahukas on ju nii nunnu.” Samas on värvikaid lauseid lendu lasknud ka kehalise kasvatuse õpetajad Viktor Nõmm, kes sõnas: “Ära istu radiaatori peal, midagi võib keema minna,” ja Hanno Koll, kes on öelnud: “Sa oled tugeva, kuid kõvera käega.”

Aastatetagused vembud

Kooli lõpetanud meesoost vilistlastele meeldib enim meenutada oma koolipõlves toime pandud vempe. Näiteks räägib Põltsamaa Ühisgümnaasiumi lõpetanud noormees, kuidas ta koolis keemia tundide ajal teatud auru tagurpidi olevasse klaaskolbi kogus, mis seejärel leegi kohale suunati. “Rakett missugune, ainult et klaasikilde oli pärast palju,” meenutas Orkuti kasutajaks registreerinud Kah-Reli nime alla varjuv noormees. Kooli 1997. aastal lõpetanud noormees rääkis oma kooliajast värvikalt seda, kuidas nad paari sõbra kaasabil lennutasid kooli WC-st välja 10 peldikupaberi rulli, hulgaliselt pesuseepe ning mõningad põrandakaltsud.

O. Lutsu nimelise Palamuse Gümnaasiumi kooli õpilased ja vilistlased meenutavad oma kommuunis häid õpetajaid ja ka parimaid õpetajaid. Kõige meeldejäävam üritus nende meenutuste kohaselt on “Leib ja lilled” ning Tootsi ja Teele valimine. Parimate õpetajatena on sagedamini mainitud Galina Jakovlevat, Kadri Lillet ning Ülo Kaiot.

Ministriga kohtuma herilasekostüümis

Mustvee Gümnaasiumi noored kiidavad oma arutelus kõige enim õpetaja Randojat ning Kristin Palmi. Ühe naljakama juhtumise räägib Mustvee Gümnaasiumi elust Veiko Karja: “Oli “Miku-Manni nädal” ja alateemaks oli vist “Putukad-mutukad”. Külla tuli haridusminister Mailis Reps ja õpilasomavalitsusel oli ka temaga kohtumine. No ja kujutage siis ette, kuidas Jürgen Lepp esitas proua haridusministrile küsimusi, endal herilase kostüüm seljas ja tundlad hüplesid peas siia-sinna. Mailis Reps pidi naerukrambid saama ja meie ka. See oli kohe esimene asi, mis meelde tuli, aga nendest toredatest hetkedest võiks lausa raamatu kirjutada.”

Puurmani Gümnaasiumi õpilased mainivad oma lemmikõpetajatena ära Nadežda Nikluse ja Anu Martise. Kooli vilistlane Jürgen Järvik räägib Orkuti kooli kommuunis, kuidas ta õpetaja Niklust tundma õppis. “Meenub, kuidas ta sai esimese klassi kunstiõpetuse tunnis peaaegu närvivapustuse, kui ma julgesin tammepuud joonistada, paber teistpidi ees, kui tema oli käskinud. Samas vedas ta meid igasugustele rahvatantsupidustustele ning pani kogu klassi igast üritusest aktiivselt osa võtma. Hilisematest aegadest meenub mulle see, kuidas mina, kooli kõige eeskujulikum õpilane, sain proua Nikluse käest võtta seetõttu, et ma ei osalenud mingil ekskursioonil (mina nägin seda õiguse, tema kohustusena). Kokkuvõttes võin öelda, et kuigi nimetatud isikuga meenuvad mulle mitmed iseloomujooned ja käitumisviisid, mida ma täna enda suhtes ei tolereeriks, omandasin ma algklassiaastatel töövõime. Ning see on õpetaja Niklusega seoses kindlasti eriline mälestus,” meenutas kunagine Puurmani Gümnaasiumi õpilane Järvik.

EILI KOITLA

blog comments powered by Disqus