Viiskümmend aastat hiljem, 18. augustil 2006. aastal, oli neid vastuvaatajaid kaksteist.
Aga õpetaja polnud mitte kübetki vanemaks läinud ja poisid-tüdrukud ainult natuke.
Ikka oli meie seas vaikne Marje ja häbelik Ellen ja tarmukas Tiiu. Olid asjalik Avo ja muhelev Raimu, oli esimene pinginaaber Anne ja viimane ? Eda. Kõik olid nii suureks kasvanud. Reet tõeline pealinna daam, Valli habras ja haldjalik, Lehte pruunid silmad sädelesid nagu tookord. Valja ? kuidas teda küll iseloomustada? Tubli maanaine, laste ema ja perenaine ja ettevõtlik, just nagu tõeline maa sool peab olema. Meil oli kiidelda kahekümne kaheksa lapsega ja lapselapsi ei hakanudki kokku lugema. Kes ütles, et Eesti külal pole tulevikku!
Nelja poissi polnud. Nemad ei tule enam kunagi. Aga hea on mõelda, et nad istuvad pilveserva peal, kõlgutavad jalgu ja on rõõmsad koos meiega.
Tootsi koolimaja teavad ju kõik, meie klassile oli ta aga eriline, sest meie esimesed kooliaastad möödusid just seal. Sealt me läksime laia maailma, kes lähemale, kes kaugemale. Läksime oma sinilindu püüdma ja omal moel saime ta kättegi
Ja nüüd saime siis kokku. Kokku saadakse ikka. Tavaliselt ollakse koos midagi lõpetanud. Meie alustasime ja polegi kuulnud, et veel kusagil oleks kokku saanud esimesse klassi minejad.
Nüüd, uue kooliaasta lävel, kui meie oleme oma kodudes ja saadame lapselapsi kooli, tahan 1956. aastal kooliteed alustanud Palamuse Keskkooli I klassi nimel öelda suur aitäh oma klassijuhatajale ja kõikidele teistele õpetajatele. Nii uskumatu kui see tol ajal ei tundunud, aga nõudlikkusest ja utsitamisest oli abi. Täname oma õpetajaid (nimedega, mida nad kandsid siis, kui me kooli läksime): matemaatikut Helgi Schasminit, eesti filoloogi Evi Eilandit, joonistamise õpetajat Vaike Soodlat, kehalise kasvatuse õpetajat Veljo Lumingut, vene filoloogi Olga Jõgi, füüsikut Roopi Hallimäed, geograafi Evald Kägo, ajaloolast Leida Tõnnist, eesti filoloogi Õie Allikat, keemikut Laine Põdrat. Täname neid, kes meie hulgas, ja neid, kes lahkunud. Igaüks neist andis killukese, millest kokku sai oskus elus hakkama saada.
Eriline tänu ja koht meie südametes on aga esimesele klassijuhataja Aino Veberile ja viimasele ? Linda Kapralile.
Uute kohtumisteni!
Klassiõde Katrin-Ädu Hiiumaalt
