|
|
Kuigi Jõgeva koolides on kriisiplaanid olemas, soovivad koolijuhid kogu südamest, et koolisisesed suhted oleksid sedavõrd head, et Viljandis toimunu sarnast olukorda ette ei tulegi. |
</font>
Jõgevamaa gümnaasium tegeleb nii reaalse turvalisuse tagamise kui ennetustööga. Koolimaja uksed on tundidevälisel ajal lukus ning territooriumil videovalve. Kooli peasissekäigu juures on koolimaja avamisest sulgemiseni olemas administraator. Koolimaja jälgimisseadmestiku olemasolu ning vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine on fikseeritud ka kooli kodukorras.
Koolides pole turvaväravaid
“Eelkõige paneme rõhku ennetustööle, mis algab juba sisseastumisvestlusest, 10. klassi klassijuhatajatundidest ja õpioskuste kursusest ning kestab arenguvestlustena, koolipere ühisüritustena ja tagasiside saamisega abituuriumi lõpuni. Jõgevamaa gümnaasiumi oluline arengueesmärk on oma kooli tunne ja usaldusväärsed suhted, kooli üks olulistest põhiväärtustest on hoolivus. Meie igapäevase tegevuse eesmärk on sedavõrd heade koolisiseste suhete tagamine, et taolist olukorda ette ei tuleks,” rääkis Jõgevamaa gümnaasiumi direktor Alo Savi.
Ta lisas, et Jõgevamaa gümnaasiumi kriisiplaan on Viljandis toimunu valguses ülevaatamisel. “Me arutame nii kooli juhtkonnas, õpetajate kui õpilastega, kuidas Viljandi rängast kogemusest õppida.”
Jõgeva põhikooli direktori Taisto Liivandi sõnul aitavad õpetajatel ja õpilastel edasi minna rutiinsed tegevused. “Meil kujunes juhtkonnas teisipäeval seisukoht, et kui keegi vajab hingeabi, on nõustaja Margus Kasega kokku lepitud, tema tuleb ja aitab.”
Liivandi sõnul pole Eestis ühtegi koolimaja ehitatud koos turvaväravatega, et sinna keegi relvaga sisse ei saaks. “Me saaksime palgata turvamehe,” nentis koolijuht.
Märkame, aga kas ka sekkume?
Õpetajad ja õpilased märkavad ikka, kui ühe või teise õpilase käitumises toimub tõsiseid muutusi. Küsimus on selles, kas see märkamine viib ka õigeaegse sekkumiseni. “Püüame oma koolis probleeme võimalikult vara märgata ja neid lahendama asuda. Üleskutse murede ja rõõmude korral sellest koolile rääkida tegin ka kaks nädalat tagasi toimunud lastevanemate koosolekul,” tõdes Alo Savi.
Liivandi sõnul elavad eestlased end välja liikluses. “Inimene on nii suures sisemises pinges, et tihtilugu lõpeb tema enese väljaelamine väga traagiliselt,” tunnistas koolijuht.
Taisto Liivandi sõnul on Ameerika koolitulistamised toimunud väikelinnades, ka Viljandi on väike linn. “See ei tarvitse küll tõene olla, aga väikelinnades on anonüümsus küllalt väike ja sotsiaalne kontroll tugev. Suuremates linnades saab oma agressiivsuse välja elada anonüümselt.”
Õpetaja on jäänud tagaplaanile
Koolis pole õpetajat, keda õpilane pole solvanud. Nüüd astuti Liiavandi hinnangul Viljandis üle piiri. “Olen kuulnud õpilase suust niisuguseid sõnu õpetaja kohta, et veel kümme aastat tagasi oleksin imestanud. Nüüd enam ei imesta. Ühiskonnas peavad olema väärtuste hoidjad. Kool teeb seda. Ei ole tark kodus kooli autoriteeti lammutada. Lapsed võtavad need hoiakud kodunt kaasa.”
Kogu Eesti eliit mõtleb õpilastele, aga õpetajad on jäänud täiesti tagaplaanile. Ka nende elud on ohus. “Meil on asjad kuidagi tasakaalust ära. Õpilase mina on kõige tähtsam. Edetabeliühiskond on nii hullusti mõjunud,” tunnistas koolijuht. Hariduse sisu pole aga ainult hinded. Liivandi kardab, et lastel on koolis igav, neil puuduvad kohustused ja nad hakkavad otsima teisi väljundeid, kuhu oma energia suunata.
“Selleks, et taolisi asju ei juhtuks, tuleb jõuda ühiskonnani, kus valitsevad positiivsed usalduslikud suhted lapse, lapsevanema ja kooli vahel. Väga oluline on seegi, et puuduks ligipääs relvadele. Tegu saab teoks tahtluse ja võimaluse olemasolu korral, oluline on tegelda nii tahtluse kui võimalusega,” lisas Alo Savi.
“Kui kellegagi on midagi lahti, tuleb sellest rääkida kooli töötajale. Õpilased julgevad seda võimalust kasutada. Meie koolis on igal klassil kaks klassijuhatajat ja iga päev on täiskohaga tööl ka õpilasnõustaja, kelle üks ülesandeid on esmatasandi psühholoogiline nõustamine ja vajadusel juba professionaalsema abi otsimine.”
i
Tugiteenused Jõgeval
*Innove Rajaleidja keskus
*Jõgevamaa Nõustamiskeskus
*Ka Tartus pakutavad tugiteenused pole kaugel
i
HELVE LAASIK
