Ka Tabivere Keskkooli võimlasse pandi kolmapäeval veel uut põrandat, kuid esimese koolipäeva aktuse ajaks peaks see vallavanem Aare Aunapi andmetel kindlasti valmis saama.
Jõgeva Gümnaasiumi direktori Taisto Liivandi sõnul on olukord pingeline, kuid paanikaks ei ole põhjust, sest põhitööd on tehtud.
Mustvee linnavalitsusest öeldi, et nemad teevad kõik, et 1. septembril saaksid koolid õppetööga alustada. Mustvee linna majandusnõunik Lembit Mangulson rääkis, et kohalikus Vene Gümnaasiumis on sanitaarremont lõppenud ja ka eestikeelses gümnaasiumis jõutakse sellega õigeks ajaks valmis.
Eelmisel aastal rekonstrueeriti 21. sajandi kooli programmi vahenditest Mustvee Vene Gümnaasiumi köök ja söökla.
Jõgeval kulutati koolidele-lasteaedadele 4,7 miljonit
Eestikeelse elukeskkonna säilitamiseks on kavas siseministeeriumi kaudu tulevate rahadega rekonstrueerida ka Mustvee eestikeelse gümnaasiumi köök ja söökla. Selleks taotletakse 2,5 miljonit krooni. Lisaks taotletakse veel 2,4 miljonit krooni kooli küttesüsteemi torustiku ja akende väljavahetamiseks ning lagede, seinte jne rekonstrueerimiseks, mis kokku läheb 4,9 miljonit krooni. “Meil on olemas ka Jõgeva Maavalitsuse toetus,” lisas Mangulson.
Ka Tabivere kooli võimla põrand valmib esimeseks koolipäevaks. Aare Aunap märkis, et Tabivere Gümnaasiumi võimla saab 0,6 miljoni krooni eest uue põranda, ehitajaks OÜ Äksi Puhkemaja.
Jõgeva linnavara juhtaja Heino Puide sõnul remonditi veel Jõgeva Ühisgümnaasiumi, Jõgeva Muusikakooli ning lasteaedu Rohutirts ja Karikakar.
Hiljuti valmis aga Jõgeva Gümnaasiumi lasketiiru taga uus, täismõõtmetega välikorvpalliplats. Sinna paigaldati ka uued konstruktsioonid. Platsi aluse ehitas AS Vooremaa Teed ning korvide konstruktsioonid paigaldas OÜ Stigmar.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsev märkis, et kuigi korvpalliplats ei ole veel ametlikult vastu võetud, kasutatakse seda juba päris elavalt. Selleks kulutati ligi 340 000 krooni.
Üldse renoveeriti Jõgeva linnas lasteaedu ja koole 4,7 miljoni krooni eest, millest linna osalus oli 1,4 miljonit krooni.
Jõgeva Gümnaasiumis vahetati keskkütte-, kanalisatsiooni- ja veetorustikke, remonditi klassiruume ning jalutuskoridore ja palju muud kokku 2,4 miljoni krooni eest.
Gümnaasiumi lava- ja valgustehnika paigaldamise pakkumiskonkursi võitis IS Music Trading. Lepingu järgi kulub selleks ligi 530 000 krooni. Kuigi aega on vähe, peaks ka need tööd Heino Puide andmetel valmima 1. septembriks.
Muusikakoolis aitas ehitaja värve valida
Jõgeva Ühisgümnaasiumi esimese korruse koridoridesse paigaldati 200 000 krooni eest uus PVC kate. Jõgeva linna volikogu esimees ja ühisgümnaasiumi majandusjuhataja Raul Kull teatas, et peatöövõtjaks oli AS Cobra Grupp Tööd ise aga lõppesid juba nädal aega tagasi. Aasta algusest alates on Jõgeva linna haridustöö peaspetsialisti Erki Tederi andmetel remonditud Jõgeva Ühisgümnaasiumi miljoni krooni eest.
Jõgeva Linnavara juhataja Heino Puide seadis teistele ehitajatele eeskujuks ja lausa järeltegemist väärivaks OÜ Juta&Kaido töid ja tegemisi. Näiteks pakkus ehitaja Kaido Lehtla koostöös Jõgeva Muusikakooli direktori asendaja Kersti Varrakuga välja viimistlusmaterjalide värvide valiku. Eriti hästi olevat Heino Puide andmetel remonditud aga muusikakooli kaks tualetti.
Ka Kersti Varrak ütles, et koostöö OÜ Juta&Kaido juhi, Kaido Lehtlaga, oli väga meeldiv. Näiteks peitsid kõnealuse firma töömehed tualettides kõik torud seinte ja põrandate alla. Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis renoveeris Tartu firma JB Ehitus 1,4 miljoni krooni eest kooli söökla. Vallavanem Urmas Asteli sõnul neil koolide remondiga probleeme ei ole. Kaarepere Põhikoolile paigaldas Viljandi firma AS Somek 460 000 krooni eest keskküttesüsteemi.
Kaarepere Põhikooli direktor Jaan Pedaste teatas, et ehitaja andis objekti üle juba juuli keskel. “Süsteemi on ka kontrollitud ja see töötab,” lisas ta.
Haridusasutuste remondiks ligi 20 miljonit
Pala Põhikool sai 450 000 krooni eest uue katuse. Samuti remonditi 80 000 krooni eest kooli elektrisüsteemi. Ehitajaks oli AS Remeser.
Veel paigaldati riigieelarvest teedeehituseks ning remondiks ette nähtud 200 000 krooni eest Pala Põhikooli ette uus asfaltkate. Uus katus on aga vallavanem Kalev Kursi sõnul koolimajal juba peal.
Laiuse Põhikool sai 650 000 krooni eest nüüdisaegse köögi, ehitajaks OÜ Keniro. Samuti remonditi 170 000 krooni eest Kuremaa Lasteaed-Algkooli. Jõgeva valla ehitusspetsialisti Aavo Välba andmetel võib valla koolides õppetöö probleemideta alata.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tööõpetusmajas renoveeris OÜ Bueno miljoni krooni eest tööõpetusklasse. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi majandusdirektor Hannes Sarap teatas, et remont on lõpetamisjärgus.
Üldse eraldati kümnele Jõgevamaa haridusasutusele Riiklikust Investeeringute Programmist 8,5 ja 21. sajandi kooli programmi vahenditest lisaks veel 5 miljonit, kokku seega 13,5 miljonit krooni. Sellele lisandusid kohalike omavalitsuste rahaeraldused mitme miljoni krooni ulatuses.
Puurmani mõisahoone vajab 30 miljonit
Puurmani vald võttis aga keskkooli keldrikorruse remondi lõpetamiseks ja II korruse projekti koostamiseks 900 000 krooni laenu.
Teisipäeval ütles Puurmani vallavanem Rein Paap, et käeolevaks ajaks on lõpetatud koolimaja keldrikorruse renoveerimine, milleks kulutati 770 000 krooni. Ehitajaks oli Merko Tartu. Praegu remonditakse poiste tööõpetuse klassi, mis saab valmis laupäeval. WC ja kätepesukoha renoveerimine lükkub aga järgmisse aastasse.
Rein Paap loodab Puurmani Keskkooli teise korruse remondiks saada tulevaks aastaks kokku 4 miljonit krooni, millest 3,5 miljonit krooni peaks tulema kohalike omavalitsuste investeeringutoetustest ja siseministeeriumi kaudu.
Kas see nii saab olema, ei ole veel selge, sest antud investeeringuid ei ole veel lõplikult kindlaks määratud. Projekt, mida koostab Anu Kuulbach, peaks aga valmima lähiajal.
Teatavasti lootis Puurmani Keskkool saada kooli renoveerimiseks vahendeid ka mõisakoolide programmist, kuid see ei õnnestunud. Käesolevaks aastaks taotles vald keskkooli keldrikorruse renoveerimiseks 21. sajandi kooli programmist 770 000 krooni, kuid jäi ka sellest napilt ilma.
Puurmani lossi renoveerimiseks lubas riik aastatel 2001-2003 viis miljonit krooni. Tegelikult saadi üle kahe korra vähem. Mõisahoone, kus asub Puurmani Keskkool, vajaks ekspertide hinnangul 30 miljoni kroonist investeeringut. Praegustel andmetel ei ole aga nii suuri summasid kusagilt tulemas.
Veel remontis OÜ Oberpahlen Puurmani lasteaias 300 000 krooni eest vihma- ja reoveetorustikke.
RAIVO SIHVER
