Aprillikuu teisel päeval peeti Jõgeva Ühisgümnaasiumis järjekordset Jõgevamaa koolide VII – XII klasside kirjanduskonverentsi. Seekordse, seitsmenda konverentsi pealkiri oli „Tekstide vikerkaar”.
Kirjanduskonverentsi külaline oli noor kirjanik, režissöör ja reklaamitegija Sass Henno, kelle raamatu põhjal „Mina olin siin. Esimene arest” valminud film mullu sügisel Eestis esilinastus. Konverentsil oli tema ettekande teemaks „Kultuur või kommerts – ühe kirjaniku lugu”. Oma uurimistööd „Tekstid, mida loevad minu eakaaslased” tutvustas kuulajatele ka Jõgeva Ühisgümnaasiumi X klassi õpilane Kaili Olgo. Selle õpetaja Helge Maripuu juhendamisel valminud tööga pääses Kaili tänavuse emakeeleolümpiaadi lõppvooru Tallinna Ülikoolis ning pälvis žürii eripreemia.
Elu hammasratastel surfaja
Sissejuhatuseks esitasid Jõgeva Ühisgümnaasiumi X klassi õpilased Anastasia Andrejeva ja Oliver Nõmm tantsujuhi Merleen Läänemägi loodud kõneka tantsu „Kõikide laps”, mille mõte ka kõige järgnevaga haakus. Ärge saage lapsi, keda te ei armasta, on ka 26-aastase Sass Henno sõnum ühiskonnale.
Oma teosega „Mina olin siin. Esimene arest” tuli Sass Henno 2004. aastal romaanivõistluse võitjaks, olles ühtlasi võistluse noorim osaleja. Romaani alusel valmis Rene Vilbrel film „Mina olin siin”, millele kirjutas stsenaariumi Ilmar Raag. Palju kõneainet ja emotsioone tekitanud film räägib noore inimese täiskasvanuks saamise valust, vaesusest ja vägivallast.
Kõigepealt rääkis kirjanik kuulajatele oma elust, mis ta enda sõnul on ka peaaegu üks-ühele raamatu peategelase Rassi lugu.
„Olen nimetanud seda raamatut üksikute heidikute piibliks ja ennast elu hammasratastel surfajaks,” ütles Sass Henno, kellel romaanivõistluse võiduteos polnud sugugi esimene loometöö, küll aga on seni viimaseks jäänud. Vaatamata antud lubadusele kirjutada raamatule teine osa pole ta seda siiski veel teinud. „Ilmselt olen riigitööl mugavaks läinud ja väikekodanliku elustiili omaks võtnud,” tõdes kirjanik. Peamine põhjus tundub olevat aga siiski muus. “Pärast kaklust rusikatega ei vehita. Ei ole justkui enam rääkida teemadel, mis on ära räägitud. Esimene osa tuli südamepõhjast, sain vist nooruseviha endast välja elatud. Teine oleks juba puhas kommerts,” tunnistas ta.
Elu õppetunnid
Praegu tegutseb Sass Henno reklaamiagentuuris reklaamitootjana. Ta on lõpetanud Balti Filmi- ja Meediakooli, õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. Alates 2005. aastast on ta ka Kirjanike Liidu liige.
„Jõgevaga on mul tugev side. Olen käinud siin omal ajal päris palju Betti Alveri päevadel luulekavadega esinemas,” ütles Sass Henno.
Romaanivõistluse võit tõi aga kaasa teistsugused esinemised Eesti koolides noore kirjanikuna.
„Mulle pakuvad need kohtumised hullult palju rõõmu. Nii hea on näha silmapaare, millel terav mõte sees,” ütles ta, kinnitades, et kõige tähtsam on neil kokkusaamistel olla aus. „Noored peavad alati saama oma arvamust välja öelda, isegi kui see on vale.”
Kümnendas klassis oma iseseisvat elu alustades polnud Sass Hennol ta enda sõnul mingit loomingulisust, põhiküsimus oli pigem selles, kust saada elamiseks raha. Pärast seda, kui ta oli avastanud enda jaoks kirjanik Kaur Kenderi, hakkas tasapisi tulema äratundmine, et ilmselt on kõige üllam kunst teha sõnadega raha. „Sõnu tuleb aga kasutada valikuliselt ja õigesti ja nad peavad kandma ideed ning emotsiooni.”
Oma elu kõige piinlikumaks teoks peab Sass Henno 2003. aastal ühinemist televisiooni tõsielusaatega „Salasuhe”. Romaanivõistluse võit päästis õnneks halvast mainest.
„Salasuhte Sassist sai sotsiaalkriitiline noor kirjanik. Aga ometi muutis see saade mu elu. Ma nägin, kui palju tõelisi professionaale oli kaamerate taga.”
Teles nähtu ajel asuski ta õppima Tallinna Ülikooli kindla sooviga teha kunagi filmi. Järgnes töötamine ETVs. „Saade „Puutepunkt” tõi mu maa peale,” tunnistas Sass Henno.
Tartu vanglas käis ta andmas kursusi sellest, kuidas kirjutada lugu; mis on elutõde ja mis kirjatõde. Praeguses töös on tulnud jagada müügikoolitustel osalejatele õpetust, mil moel oma tekstiga kedagi mõjutada.
„Alati tuleb õppida endast tugevamatelt ja aidata endast nõrgemaid,” ütles Sass Henno Jõgeva noortele, kui üks kuulajatest küsis, mis on ta elu moto.
Eelistatakse paberkandjat
Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilane Kaili Olgo esitas konverentsil osalejatele oma uurimistöö eakaaslaste lugemusest, millega ta oli üritanud teada saada, kas väide, et noored ei loe, peab paika. X – XII klassi õpilaste hulgas läbi viidud küsitluse põhjal selgitas ta, mida ja milliseid tekstitüüpe koolikaaslased loevad, eelistavad või vajalikuks peavad, milline on lugema suunamisel vanemate osa ning missugustesse gruppidesse lugejad jaotuvad.
Positiivne oli eelkõige see, et veebikeskkonnale eelistatakse siiski paberkandjat, mis tähendab, et noored peavad endiselt raamatutest lugu, ehkki nende vanemad omal ajal ilmselt rohkem lugeda armastasid.
iii
VAIKE KÄOSAAR
