Jõgevamaa koolijuhid ihkavad uut õppeaastat alustada tavamoel, kuid kevadine kogemus aitab valmistuda ka koroonaviiruse võimalikuks teiseks laineks. Õhus on uusi lahendusi.
MIHKEL UIBOLEHT
Jõgeva abivallavanem Aive Tamm ütles, et ametlikke korraldusi pole haridus- ja teadusministeeriumist uue õppeaastaga seoses tulnud, mistõttu tegutsetakse plaaniga alustada 1. septembril harjumuspäraselt. „Küll aga jälgime pidevalt viiruse võimalikku levikut ja püüame olla vajadusel operatiivselt valmis,“ märkis Tamm.
Abivallavanema sõnul arutatakse septembri alguses koolijuhtidega läbi e-õppe kitsaskohad ja ka positiivsed kogemused, mida edaspidi nii eri- kui ka tavaolukorras kasutada. „Teemaga tegeletakse vallas kompleksselt, kaasame nii valla juhtkonda, kriisikomisjoni, haridus- ja kultuuriosakonna juhataja kui ka sotsiaalosakonda. Covid-19 kriis on pannud koostööle erinevaid valdkondi ja õpetanud koos tegutsema ja ette mõtlema,“ selgitas Tamm.
Kriis andis valikuid juurde
Jõgeva põhikooli direktor Triin Lõbu tõi näite, kuidas koroonakriis aitas õppetööd arendada. „Meie soome keele õpetamise olukord on selline, et kuna koormust on vähe – kolm korda nädalas ja üks tund korraga –, siis oleme valmis selleks, et aine toimuks distantsõppena,“ kirjeldas ta olukorda, mis avardab õpilaste võimalusi ja valikuid. „Koroonakriis andis võimaluse uute lahenduste sisseviimiseks. Kui varem oldi distantsõppe suhtes umbusklikud, siis nüüd nähakse seda protsessi paindlikumaks muutmisena.“
Lõbu rõhutas, et Jõgeva põhikoolis on mõeldud erinevate stsenaariumite peale ja ollakse valmis jätkama distantsõppega, kuid loodetakse, et jätkub tavapärane elu. „Väga loodame, et saame inimliku kontaktiga alustada. Eelkõige sellepärast, et õpilaste õpioskused on erinevad ja tahaksime päriselt õpilasi näha, et saada paremini teada, kui kaugele keegi on jõudnud. Distantsilt on seda keeruline hinnata,“ ütles Lõbu.
Jõgeva põhikoolis läks direktori sõnul kevadine distantsõppe perioodi väga hästi, sest õpetajad, õpilased ja lapsevanemad olid mõistvad ja koostöövalmis. „Kõik said aru, et tegemist on uue olukorraga, võtsime päev korraga. See oli väga kõva õppetund,“ kirjeldas Triin Lõbu, kelle kooliperele olid abiks varasemalt kaks korda õppeaasta jooksul korraldatud e-õppepäevad. Nii polnud e-keskkondade kasutamine õpilastele ja õpetajatele võõras, kuid digivahendite kasutamist tuleb jätkuvalt arendada.
Eelmise õppeaasta 78 õpilasega lõpetanud Mustvee kool ja 131 õpilasega Peipsi gümnaasium on sügiseks just võimalikku koroonaohtu silmas pidades põhjalikult valmistunud. Mõlema õppeasutuse direktori Marianne Kivimurd-Tarelkina sõnul analüüsisid õpetajad kevadise distantsõppe plusse ja miinuseid, augustis on kavas koolitused, kuhu on kutsutud kogemusi jagama nii esinejad väljastpoolt, aga ka oma kooli õpetajad. Kavas on muuta tunniplaani, kuhu lisatakse rohkem informaatika õppeainet.
Mustvees kaasati lapsevanemad
Kivimurd-Tarelkina juhitavad koolid pingutavad selle nimel, et teha distantsõpe võimalikult hästi toimivaks. Olulisel kohal on digipädevuste ühtlustamine, kavas on koolitada lapsevanemaid, kellele tutvustatakse, milliseid digikeskkondi nende võsukesed õppetöös kasutavad. Lisaks soovitakse leida igas klassis mõni digipädev noor, kes saab vajadusel teisi aidata.
Et teada saada, kuidas läks kevadine distantsõppe periood, korraldati lapsevanemate seas küsitlus, kus uuriti näiteks õpetajate tagasiside ja juhendamise kohta, aga ka seda, kas õppimisele kulub rohkem aega. Nii tekkis õpetajate ja õppeainete kaupa hea ülevaade.
„Igal juhul toimus õpetajate digipädevuste hüppeline areng,“ iseloomustas Kivimurd-Tarelkina kevadist eriolukorda. „Ma arvan, et õppetöö on tänu sellele igal juhul sügisel palju mitmekesisem, ka siis, kui uut eriolukorda ei tule. Õpilased said hea võimaluse arendada iseseisvust ja kohusetunnet. Lapsevanematele oli see kindlasti katsumus, aga negatiivset tagasisidet ei olnud, oldi toetavad ja mõistvad. Ma ei usu, et me õppeprogrammist maha jäime – kõik sai tehtud, lihtsalt natuke teistmoodi.“
678 õpilasega Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula sõnul pole uueks õppeaastaks koroonaviiruse võimalikku teist lainet silmas pidades ettevalmistusi veel tehtud, kuid plaanis on augustis analüüsida kevadist distantsõppe perioodi ja olla valmis kiiresti reageerima muutuvale olukorrale. „Soovime alustada uut õppeaastat tavarütmis,“ lausus ta. „Valmisolek distantsõppele siirdumiseks on olemas, see on juba läbi käidud etapp.“
Arula tõi välja, et mõned lapsevanemad on küsinud, kas distantsõpet oleks võimalik rakendada ka siis, kui käiakse reisil, kust naastes peetakse viiruseohu tõttu mõistlikuks mõnda aega kodus püsida. „Seda võiks arutada,“ märkis koolijuht.
Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor märkis, et koroonakriis sundis paari kuuga täitma palju digiõppe arendamise eesmärke. „Küsimus on, kuidas tuua seda rohkem igapäevaellu. Miks ei võiks olla gümnaasiumiastmes mõned nädalad distantsõppes,“ pakkus Arula.
