Uuest nädalast algav õppeaasta toob muudatusi kõikidesse omavalitsustesse. Laste vähesuse tõttu suletakse lasteaiarühmi ning mõeldakse, kuidas kohandada transporti.
Põltsamaa valla haridusvõrgus tehakse uuest õppeaastast ümberkorraldusi. Uue kooliaasta algus toob kaasa muudatusi koolide ja lasteaedade toitlustamises, millega vald loodab saavutada kokkuhoidu.
Toit viiakse termostega laiali
Suletakse ka Kamari mõlemad lasteaiarühmad, Eskus jääb laste vähesuse tõttu 1. septembrist tööle ainult üks lasteaiarühm.
Kohapeal lõpetatakse toidu valmistamine Põltsamaa lasteaedades Mari ja Tõruke, Esku-Kamari koolis ja Pisisaare koolis. Neid haridusasutusi hakkab edaspidi toitlustama Põltsamaa Halduse hallatav suurköök, mis asub Põltsamaa ühisgümnaasiumi juures. Toidu ümberjagamine rühmade vahel ja koolides hakkab toimuma senistes köökides.
„Toit viiakse kolm korda päevas termostega koolidesse ja lasteaedadesse laiali, milleks kasutame spetsiaalselt toidu vedamiseks kohandatud autot. Adavere põhikoolis, Aidu algkoolis, Lustivere koolis ja Puurmani mõisakoolis valmistatakse esialgu kohapeal süüa edasi, kuid vaatame, mida toob tulevik ja kas edaspidi tasuks ka sinna hakata toitu kohale toimetama,” ütles Põltsamaa Halduse juhataja Ants Reinumägi.
Koolide toitlustamise korraldust muudeti personalikulude kokkuhoiu tõttu, nii mõneski koolis kaotasid kokk ja kokaabi töökoha.
„Jäävad ära ka köökidele tehtavad kulud. Ühes kohas on toiduohutuse kontrolli tunduvalt lihtsam teha kui mitmes kohas. Kasutuseta jäävad sööklate seadmed on plaanis maha müüa,” selgitas Reinumägi.
Sel sügisel veel ühtegi kooli Põltsamaa vallas ei suleta, kuid Pisisaare algkooli ja Aidu lasteaed-algkooli direktor Kaare Põder leiab, et kahjuks liigutakse selles suunas, et saab olema üks suur kool, kuhu õpilasi veetakse kohale üle terve valla.
„Tendents on praegu kahjuks selles suunas, kuid ma leian, et see pole õige. Kõigile ei sobi suurkool, mõni väike kool peaks ka alles jääma. Pisisaare kooli ülalpidamiskulud on üsna väiksed, kool võiks siia edasi jääda. Kooliruumides on alles hiljuti tehtud remont,” rääkis Kaare Põder.
Pisisaare algkooli läheb sel sügisel 13 õpilast, kellest 1. klassi läheb kolm, lasteaias käib 14 last.
Adavere põhikooli direktor Sirje Jõemaa ütles, et nende kool on igati valmis õppeaastat alustama kontaktõppega.
„Kui alati on häda olnud sellega, et meil on õpilase kohta liiga palju ruutmeetreid, siis nüüd oleme ilmselgelt „pudrumäel“! On ruumi, et oma 55 last piisavalt vajadusel hajutada. Aga sel aastal alustab kooliteed 13 pisikest koolilast ja võrreldes eelmise aasta kahe lapsega on see oluline õpilaste arvu kasv,” ütles Sirje Jõemaa.
„Viimati võtsime kooli samasuure rühma ehk 13 õpilast 2013. aastal, nii et see number 13 on korduskasutusel. Mainimist vajab ka see, et kõik lapsed on meie enda asula, Adavere, lapsed – bussiga ei pea keegi kodu ja kooli vahel ekslema. Kogukonna vanemad on kooli toetavad ja see on oluline,” ütles Sirje Jõemaa.
Ka Adavere põhikoolis on tulnud teha ümberkorraldusi nii õppetöö korralduses kui ka personali osas. Sirje Jõemaa sõnul on tulnud teha ka ebapopulaarseid otsuseid.
„Optimeerimine tähendab seda, et viie inimese töö teeb ära üks ja poole palga eest. Aga ootame kooli algust ja oma õpilasi, sest 17. aprillil kavatseme ära pidada ka Adavere kooli 255. aasta juubeli,” lausus Sirje Jõemaa.
Ebasobivad bussiliinid tekitavad raskusi
Sellel aastal saabub 1. september Mustvee valla õpilastele tavapäraselt kooliminekuga. Esimesse klassi astub praeguseks teadaolevalt Mustvee koolis 9, Peipsi gümnaasiumis 6, Lohusuu koolis 2 ja Voore koolis 2 õpilast, Avinurme gümnaasiumisse esimesse klassi 12 ja 10. klassi 8 õpilast. Koolid on laste vastuvõtuks valmis ja õpetajate kollektiivid peaaegu täielikult komplekteeritud.
Huviringid ja muusika- ning kunstikool alustavad oma tavapärast tööd. Laste vähesuse tõttu pole sellel aastal uusi ringe juurde tulemas.
„Terav probleem on aga selles, et Mustvee valla lapsed ei saa tänu ebasobivatele bussiliinidele Jõgeva riigigümnaasiumisse. Mõned bussiliinid küll käivad, aga siis lapsed jõuaks linna liiga vara, liiga suure ringiga või jääksid 20 minutit esimesse tundi hiljaks. Selle tõttu on olukord, kus hea bussiliikluse olemasolul lähevad kohalikud lapsed pigem Tartusse gümnaasiumidesse,“ selgitab Mustvee valla haridus- ja noorsootöö nõunik Raivo Vadi.
Probleemi on püütud lahendada suhtlemisel nii ühistranspordi esindajatega kui ka ministri tasandil, kuid siiani tulemusteta.
Jõgeva vallas suurte muutusteta
Jõgeva valla haridusspetsialist Helle Kajaste ütles, et Jõgeva vald on kooliaasta alguseks valmis. „Kaitsevahendeid on varutud. Suuremates koolides on avaaktused kahes osa ja paljudel õues. Nii on see olnud varemgi,“ rääkis ta. Praegu on otsustanud alustada suhteliselt tavapäraselt. „Loomulikult jälgime olukorda,“ lisas Kajaste.
Suuri muutusi Jõgeva valla koolikorralduses sellest aastast ei ole.
„Jõgeva põhikooli direktorina asendab Kuuno Lille vanemapuhkusele läinud Triin Lõbut. Töölt lahkus Kuremaa lasteaed-algkooli juhataja ning teda asendab klassiõpetaja Nelli Sepp. Ka Karikakra lasteaias alustab 1. oktoobrist tööd uus juhataja,“ täpsustas ta.
Õpilaste arvud selguvad esimesel koolinädalal. „Kevadel kõne alla tulnud Palamuse gümnaasiumis soovis minu teada alustada õpinguid kuus õpilast. Eks see loomulikult keerukas ole ja otsused, kuidas edasi, peaks tulema lähiaastatel. Eks neid väikesi gümnaasiume, mille kohta meedia igal sügisel küsimusi esitab, ole teisigi,“ nentis haridusspetsialist.
Palamuse Oskar Lutsu gümnaasiumi direktor Siiri Sõmer ütles, et nemad alustavad pidulikult nagu ikka.
„Kümnendas klassis alustab tõesti kuus õpilast. Me oleme valmis gümnaasiumiga jätkama olnud kogu aeg. Sel korral oli kõne all lihtsalt kümnenda klassi avamine või mitte. Loodan, et koolipidaja hindab meie pingutusi ning Jõgeva vald jääb endiselt kohaks, kus saab gümnaasiumiharidust kahes koolis,“ ütles Sõmer. „Terviseolukorra mõttes alustame kontaktõppes. Ses mõttes oleme heas olukorras, et meil on võimalik igas klassiruumis käsi pesta ja kuivatamiseks on paberrätikud. Kavatseme õpetajatele igaks juhuks läbipaistvaid visiire soetada,“ selgitas ta.
Neljapäevase seisuga alustab Palamuse Oskar Lutsu gümnaasiumis kooliaastat 227 last, neist 27 gümnaasiumis.
Valla kõige suurema kooli Jõgeva põhikooli direktor Kuuno Lille lubas, et koolipere on nii vaimselt kui füüsiliselt koolilainel ning õpetajad kõik olemas.
Suures põhikoolis on õpilaste hajutamise teema praeguse tervishoiuolukorras väga suurt tähelepanu nõudev. Esialgu plaanime alustada tavalistes tingimustes, kuivõrd I kooliaste on meie majas oma tiivas ning nende tunni- ja vahetunniajad erinevad ülejäänud õpilaste omadest. Loomulikult oleme valmis olukorra muutudes võtma kasutusele kõik meetmed, et oma õpilasi ja töötajaid hoida.
Oleme analüüsinud kevadist distantsõppe perioodi ning tahame algavasse kooliaastasse sealt kaasa võtta hulga kogemusi. Teeme jätkuvalt kõik, et õpetajad oleks olukorra muutudes valmis õppetööd tegema digikeskkondades. Suureks toeks on nii õpetajatele kui ka õpilastele haridustehnoloog ning informaatikaõpetajad.”
TAAVI KELDER
ULVI TAMM
ANDRA KIRNA
