Kool seisab muutuste lävel, sest haridusministril on soov eraldada põhikoolid ja gümnaasiumid. Lisaks peaks kool ka sisuliselt muutuma, sest 21. sajandi lapsed õpivad teistmoodi kui eelmisel sajandil sündinud.
Kuremaa lossis neljapäeval peetud Jõgevamaa hariduskonverentsil esinenud Tallinna Ülikooli doktorant, psühholoog ja suhtlemistreener Anu Virovere ütles, et kui laps istub kolmeaastaselt arvuti taha, pole ta seitsmeaastaselt see, kes oli sama vana laps varem. „Selle faktori arvessevõtmine muudab väga palju kooli,” kinnitas ta.
Laps õpib teisiti
Õpilaste elu on paljuski internetikeskkonnaga seotud, kuid kool ei oska kahjuks seda kõike veel ära kasutada. Kui praegu mängivad marakratid arvutis kõikvõimalikke põnevusmänge ja ajavad igasuguseid elukaid taga, siis need mängud võiks muuta õppimiskeskseks. Noored saaksid siis oma keskkonda ning haaraksid kõike lennult.
On tehtud ka katseid ja pandud õpilastele tekste nö SMSide keelde, need omandatakse kiiresti. Pikkadest definitsioonidest ja igavast teaduslikust tekstist ei kipu õpilased üldse aru saama.
Lihtsam on lapsi õpetada ka lünkadega teksti täiendades, kuid jutustamine ja suuline väljendusoskus pole kuigi arenenud.
Virovere hinnangul tuleks õpilastele anda koolis oskus olla paindlik, minna muudatustega kaasa. Et vastuoludega toime tulla, peab omama põhimõtteid. „Kool peab andma väärtushinnangud ja põhimõtted, millega saab elus toime tulla. Me peame kasvatama lapsed, kellel on positiivne enesehinnang ning omaks võetud teatud väärtushinnangud,” lisas Virovere.
Tema sõnul on teadmised ja nende kasutamine kaks täiesti erinevat asja. Teadmine ei taga, et laps seda ka rakendada oskab. Võtmeküsimuseks 21. sajandi kooli jaoks ongi süsteemne mõtlemine. Meie haridus on kahjuks liiga faktipõhine, teadmised on olemas, kuid probleemidest noored aru ei saa.
Ka kool õpib
Jõgeva valla Rootsis asuva sõprusvalla Dals Edi Utsikteni Gümnaasiumi direktor Carl-Göran Strutz ütles, et igal neljandal Euroopas töötaval inimesel on eriala, mida 25 aastat tagasi kusagil ei õpetatud. „Me ei saa õpetada praegu kõike seda, mida õpilasel tulevikus vaja läheb, sest me ei tea, mida tulevik toob,” tunnistas Strutz.
Tema sõnul peab kool ise õppima, siis suudetakse ka õpilasi õpetada. „Oleme viinud ellu palju muudatusi, meie personal on uuendustele ja muudatustele väga aldis. Kogu kool õpib,” tõdes kõneleja.
Ka reformi lävel seisev kool peaks Anu Virovere hinnangul olema õppiv organisatsioon. Sellise kooli juht ja ka seal töötavad õpetajad peavad olema liidrid, mitte lihtsalt juhid. Tõelisel liidril on loovad järgijad.
iii
HELVE LAASIK
