Praeguseks on teoks saanud rahvahääletus Viljandimaa Kõo vallas, kus selgus, et kolm neljandikku küsitlusel osalenutest ei poolda Kõo vallavolikogu poolt eelistatud Suure-Jaani vallaga liitumist ja üks neljandik vastanuist oli sellesuunalise liitumise poolt.
Jõgeva maakonna 11 omavalitsuses on toimunud haldusreformi teemalised rahvaküsitlused. Põltsamaa piirkonnas läbi rääkiva Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi valla ning Puurmani valla ehk nn 4P juhtidega pidas kõige pikemalt viienda osalisena läbirääkimisi Kõo valla juhtkond Viljandimaalt. Kuid Kõo vallavolikogu otsustas septembrikuu lõpus peetud vallavolikogu istungil lõpetada läbirääkimised Põltsamaa piirkonna esindajatega. Nüüd aga näitas rahvaküsitlus, et inimesed pooldanuks pigem Põltsamaa poole liitumist.
Kõo vallavolikogu esimees Avo Põder nentis, et rahvaküsitluse tulemus on tõepoolest niisugune, kuid lisas, et küsitlusel osalenud Kõo elanike arv oli võrreldes registrisse kantud inimeste arvuga väga väike. Kõo vallas oli küsitluse nimekirja kantud 848 hääleõiguslikku kodanikku ja küsitlusel osales 60 kodanikku ehk 7,07 protsenti nimekirja kantud inimestest. Suure-Jaani vallaga ühinemist toetas 14 inimest, ehk 23,7 protsenti vastanutest ja Suure-Jaani suunalist liitumist ei toetanud 45 inimest ehk 76,3 protsenti vastanutest. Üks sedel oli rikutud.
Avo Põder lausus, et tulenevalt väga tagasihoidlikust rahvaküsitlusel osalenud Kõo elanike arvust ei saa rahvaküsitluse tulemust käsitleda sealse rahva tahtena. Pealegi ei ole rahvaküsitluse tulemus vallavolikogu jaoks siduv.
Avo Põderi sõnul on sellise rahvaküsitluse näol tegemist natuke demokraatia mängimisega. Maakondade osas pole veel tänaseni selgust ja Avo Põderi hinnangul on maakondade teema puhul tegemist pigem emotsionaalse teemaga. Kõo vallavolikogu esimees lisas, et sõltumata sellest, kas praegused maakonnad jäävad alles või mitte, tunnetavad inimesed seost teatud piirkonnaga, näiteks Kõo valla elanikud Viljandimaaga. Isegi juhul kui lähiajal toimuks muutus maakondade osas, ei mõjutaks see Avo Põderi sõnul enam praeguseks tehtud otsuseid, sest seda ei võimalda haldusreformi läbi viimiseks paika pandud tähtajad. Kas võimalik maakondade arvu vähenemine peatselt tekkivate ühisvaldade osas muutusi võiks kaasa tuua, seda Avo Põder ennustada ei oska.
TOOMAS REINPÕLD
