Arengukonverentsi “Jõgevamaa ? hea investeerimispiirkond” ajaks olid Kuremaa lossi peeglisaali üles seatud plakatid ja skeemid maakonnas käivitatud projektidest ning fotod toimunud sündmustest. Avaettekande pidas maavanem Aivar Kokk, kes tegi kokkuvõtte arenguvisioonidest, mis tagavad piirkonnale tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu. Maavanema sõnul tuleks eriti tõsiselt veel tegeleda ühistranspordi arendamisega. “Märksa tihedamaks peaks muutuma reisirongiliiklus, mis tugevdaks veelgi sidemeid Jõgeva ja Tartu vahel ning soodustaks olukorda, kus paljud Tartus töötavad inimesed rajaksid endale kodu Jõgevale. Õpilasliinide sõitude reguleerimisel peaks aga jõudma niikaugele, et iga õpilane jõuks kodunt kooli kõige rohkem 35 minutiga.”
Kinnisvaraarendusest ja elamuehitusest kõnelenud ASi Werol Tehased haldava kontserni Pere omanik Rein Kilk avaldas arvamust, et igas omavalitsuses tuleks käivitada üks suur ettevõtmine, mis soodustaks sinna regiooni investeeringute jõudmist. “Omavalitsus peab looma piirkonnale positiivse imago, et arendajatel tekiks huvi kohale tulla. “
Kilk ütles, et toetab jätkuvalt ka Painküla Tööstuspargi rajamise ideed. “Seal, kus on raudtee, areneb tugevasti ka ettevõtlus.”
Weroli üheks tulevikusuunaks on Kilgi sõnul aga biodiisli tootmine.
Lootus turismil
Mitmed esinejad kõnelesid konverentsil turismist. Oliver Loode osaühingust Consumetric andis ülevaate Jõgevamaa turismi soodustavatest ja pidurdavatest teguritest.
“Jõgevamaa külastajatest on 85 protsenti siseturistid, üks protsenti turistid Soomest ja 5 protsenti teistest välisriikidest. Välisturistide väikese osakaalu tõttu toob turismimajandus maakonda tulusid veel üsna tagasihoidlikult. Suurmate turismigruppide vastuvõtmist takistab kaasaegse hotelli puudumine, ” kõneles lektor.
MTÜ Jõgevamaa Turism juhataja ja Pala vallavolikogu esimees Taavi Pirk märkis, et väga oluline on erinevate turismifirmade ja omavalitsuste vaheline koostöövõrgustik. “Ka siseturismi populaarsusest on põhjust rõõmu tunda ja selle edenemisele kaasa aidata, ” lasus ta.
Taavi Pirk oli kahtlemata kõige atraktiivsem arengukonverentsist osavõtja, sest Saare valla Kratiküla projekti eestvedajana kandis ta ka konverentsil kratikostüümi ja -habet.
Jõgevamaa kui turism piirkonna kohta avaldas arvamust ka konverentsil osalenud diplomaat, Poola saatkonna kultuuriata?ee Slawomira Borowska-Peterson. “Kindlasti pakuvad turistidele huvi mitmed huvitava kultuuriloo ja arhitektuuriga kirikud. Kaup, mida kindlasti edukalt turistidele üüa saab, on viisakas teenindamine ning külalislahkus,” lausus poolatar, kes on suutnud eesti keel hästi ära õppida. Tema abikaasa on eestlane.
Turism ja sellega seotud küsimused olid kõneaineks ka konverentsi pärastlõunases osas, mis oli üles ehitatud aruteluna avatud ruumi põhimõttel. Diskussiooni juhtis Põlva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja H. Sokk. Iga konverentsist osavõtja võis välja pakkuda teemasid, mida koos asjahuvilistega arutama hakata. Maavanem Aivar Koka eestvedamisel arutati, kuhu oleks Jõgevamaal otstarbekas ehitada SPA.
“Mõttevahetusel jäid domineerima kaks asukohta ? Kuremaa ja Peipsiäärne piirkond, mis eeldatavasti ka omavahel konkureerima hakkavad. Odavam oleks ehitada SPA Kuremaale, selle projekti õnnestumine sõltub erainvestorite ja kohaliku omavalitsuse koostööst. Atraktiivsem paik on aga kindlasti Peipsi rannik, kus oleks aga mõttekas välja arendada SPA-de kett. Loodan, et kahe või kolme aasta pärast on see puhkeasutus Jõgevamaal juba olemas,” rääkis maavanem.
Parandada mainet
Kõige rohkem probleeme pakkus arutamiseks SA Jõgevamaa Arendus ja Ettevõtluskeskus juhataja Katrin Rajamäe, kelle algatusel vaeti sedagi, kuidas parandada Jõgevamaa mainet ja mismoodi luua maakonnale bränd. “Leidsime, et maine kujundamiseks on mitmeid võimalusi. Samuti jõudsime järeldusele, et parim bränd Jõgevamaale on arvatavasti Kalevipoeg ja temaga seotud legendid.”
EELK Laiuse kirikuõpetaja Raino Kubjase ja Torma kirikuõpetaja Mehis Puparti algatusel arutati, kuidas teha korda ja turistidele huvipakkuvamaks kirikukompleksid. “Selleks oleks vajalik ka kirikute omavaheline hea koostöö,” märkis Mehis Pupart.
Kuremaal selgus, et võimalik, et Jõgevamaal hakatakse korraldama ka piirkondlikke arengukonverentse. “Põltsamaa linnavolikogu arengu- ja ettevõtluskomisjon on teinud ettepaneku arengukonverentsi korraldamiseks Põltsamaal. Nüüd vaevad ideed volikogu komisjonid,” lausus Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots.
Jõgevamaa Arengukonverents lõppes meeleoluka simmaniga, mida juhtis Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter. Esinesid tantsurühmad folklooriseltsist Jõgevahe Pere, Meie Mari Laiuselt ja Virmalised Põltsamaalt. Laulis ja mängis ansambel Tempora Mores ja trikke tegi mustkunstnik Tõnu Ojavee.
JAAN LUKAS
