Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna haridusnõunik Heiki Sildnik osales Itaalias Bolzano linnas peetud rahvusvahelisel inspektoraatide konverentsil ja sellega kaasnenud peaassambleel. Sildniku sõnul võimaldas konverents võrrelda Eesti kontrolli- ja hindamissüsteeme teiste maade omadega ning tutvuda ka koolieluga Itaalias.
Mida mõiste inspektoraat täpsemalt tähendab, kas see tuleneb mõistest koolide inspekteerimine?
Jah, tuleneb sõnast inspekteerimine. Ingliskeelne nimetus on The Standing International Conference of Inspectorates ehk eesti keeles rahvusvaheline inspektoraatide ühendus. Organisatsioon moodustati 1995. Praegu kuulub sinna 40 riiki oma haridus- ja hindamisinpektoraatidega. Organisatsioon toetab oma liikmesriike läbi konverentside ja töötubade ning projektide läbiviimisel, pakub võimalusi hariduspoliitilisteks diskussioonideks, kus keskendutakse kontrolli- ja hindamismehhanismidele.
Organisatsiooni eesmärkideks on edendada ja toetada partnerlust inspektoraatide vahel, edendada inspektoraatide aengut ja inspektorite professionaalset kompetentsi. Igaüks neist annab ette üldise raamistikku.
Mida annab riikidele kuululine inpektoraatide ühendusse?
Omavahel vahetatakse haridusalast infot, kogemusi. Ja seda siis ka külastades erinevaid ühendusse kuuluvaid riike, et oma silmaga näha ja kõrvaga kuulda.
Mida annab partnerlus ja koostöö inspektoriaatide vahel erinevate maade, muuhulgas ka Eesti hariduselule?
Silmaringi arendamine on üks olulisi tahke. Kindlasti on oluline ja huvitav ka võrdlusmoment oma kolleegidega teistes maades. Erinevus rikastab. Oluline on minu hinnangul oma kompetentsi arendamine. Tagasi Eestisse tulles vaatad ehk natuke teistmoodi, see tähendab võrdlevalt siinsele hariduselule ning koolide välis- ja sisehindamissüsteemile. Ja adud, et pole meil siin häda midagi.
Kuivõrd on inspektoraatide tegevuses erinevaid arusaamu?
Ühendusse kuuluvatel riikidel on ju haridussüsteemid ikka ühel või teisel moel erinevad, samas leidub ka sarnaseid jooni. Sellest tulenevalt on ka haridusasutuste välishindamissüsteemid mingil moel erinevad, aga mõned põhimõtted on sarnased. Suheldes oma kolleegidega teistest maadest tuli see ikka jutu sees välja. Aga nagu mainisin, siis – erinevus rikastab.
Kas inspektoraatide tegevuse huviorbiidis on ka erakoolid?
Ikka. Näiteks Eestis on riikliku järelevalve all erakoolid nagu paljudes teisteski maades.
Mis oli seekordse konverentsi teema?
Seekordseks üldiseks intrigeerivaks teemaks oli sise- ja välishindamise professionaalsus: terve on rohkem kui tema osade summa. Osalejaid oli peaaegu 20-st riigist.Eestit esindas seekord neli inimest: haridus- ja teadusministeeriumist, Saare maavalitsusest, Harju maavalitsusest ja mina Jõgeva maavalitsusest.
Kas programmis oli ka Itaalia koolide külastamine?
Jah toimusid koolide külastused, minul oli võimalus külastada 650 õpilasega majanduskallakuga kooli, kus õpivad õpilased vanuses 14-19. Õppesuundi oli kuus. Huvitava mulje jättis spetsiaalselt sisustatud klass, kus matkiti firma kontorit. Õpilased olid jaotunud erinevate bokside vahel – sekretär, juhtkond, turundus-, tootearenduse-, reklaamiosakond, raamatupidamine jne.
Kas kooli pääsemiseks on konkurss ja kas lõpetamisel saab kutsetunnistuse, annab õppimine eelised pääseda vastavatele erialadele kõrgkoolidesse?
Konkurssi ei ole. See pole kutsekool, et saab kutsetunnistuse – ikka üldhariduskool, kus antakse lõputunnistus. Kindlasti on eelised teatud erialadele õppima minekuks.
Mis on iseloomulik Itaalia koolisüsteemile?
Itaalias on esmase haridustaseme omandamine, mis kestab kaheksa aastat, kohustuslik ning riigi rahastatav. Itaalia koolisüsteem jaguneb üksteisele järgnevaks kolmeks astmeks: scuola elementare (viis aastat), scuola media (kolm aastat) ja scuola superior (vanusele 14-19). Üldhariduskoolid kuuluvad riigile. Meie külastasimegi majanduskallakuga kooli, meie mõistes nagu gümnaasiumi. Gümnaasiumi õppesuuna valib Itaalia noor juba 14-aastaselt. Kooliaasta kestab septembri keskpaigast juuni keskpaigani.
Kas õpetajaid jätkub ja kui prestiižikas on õpetajaamet?
Õpetajaid jätkub ja amet on prestiižikas. Keskmine palk on õpetajal kuskil 2500 euro kandis.
Milliste maade haridustöötajatega põhjalikumalt konverentsil ja väljaspool suhtlesite?
Pikemad vestlused olid Rootsi, Itaalia, Šveitsi ja Šotimaa esindajatega.
Kuivõrd jäi aega tutvuda Bolzano linnaga, millised on muljed?
Pisut ikka jäi, muljed on esmaklassilised – maaliline linn mägede vahel oma 105 000 elanikuga. Iseloomulikuks on sealses piirkonnas elik Bolzano provintsis rahvastiku jagunemine – laias laastus 2/3 saksa keelt rääkijaid ja 1/3 itaalia keelt. Provintsis tervikuna umbes 500 000 elanikku.
JAAN LUKAS
