Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi VIII Ühistukonverents „Et elaks Eesti!“ korraldatakse seekord Jõgeval. Laupäeval, 3. novembril Jõgeva kultuurikeskuses toimuv konverents on mõeldud kõigile. Teemaks on ühistegevus, ilma milleta elu Eestimaal mitte kuidagi ei arene.
Konverents on inimeste kogunemine teatavate küsimuste arutamiseks ja lahendamiseks, teabe jagamiseks ja selguse saamiseks aruteludes. Me tahame jagada teavet ja esitada nii küsimusi kui saada vastuseid. Loomulikult saavad konverentsi teises osas sõna ärksama vaimuga osavõtjad, ent esimeses osas on plaanis nii-öelda akadeemilisemad sõnavõtud, millest mõne pealkiri võib tunduda pisut kummaline.
Konverentsil kolm põhiettekannet
Konverentsi esimeses osas toimub kolm põhiettekannet, kus sõna saavad Jaan Leetsar, Märt Riiner ja Harry Raudvere.
Jaan Leetsar on majandusteadlane, kes on pikemat aega südant valutanud Eesti ühistegevuse teemal. Üks tema muresid on, et ühiselt küll tehakse, ent kasumit jagavad vähesed. Oleme ju korduvalt kuulnud, kuidas mõnes valdkonnas saavad abi kõik peale tegelike abivajajate. Sel teemal ta ettekande peabki, võrreldes ühe ja sama nimetuse all tegutsejate erinevaid töömeetodeid. Ta ei anna hinnanguid, ta jättes hindamise kuulajatele ning näitab elujõulisuse sisemist olemust.
Teisena sõna saav siinkirjutaja on diplomeeritud matemaatik, aga ärge sellepärast peljake, et panen teid võrratustega tegelema. Ei, tahan teile veelkord seletada, mida korra olen juba ajakirjanduses seletanud pealkirja all „Rahast saab ka putru keeta, aga süüa see ei kõlba“. Juttu tuleb rahast kui ühiskonna vereringest, mis on märkamatult juba väljaspool ühiskonda ja ulatab üle põlvegi nii, et inimesed ei ulatu enam oma maadki puudutama.
Harry Raudvere on Nõmme Raadio kuulajatele tuttav Lõunatundidest, kus ta on arutlenud majanduse umbsõlmede üle ja rääkinud ka sellest, et on Meediapanka lugenud kaks raamatutäit Totu-lugusid. Temalt kuulete, kui raske on teistsuguse mõtlemisega korralikul ja viisakal lapsel mõista, et tegu ei ole mitte naljaka muinasjutuga, vaid et Totu-lugudest tuleb ka õppida.
Õppida Põrgupõhja vanapaganalt
Siinkohal ei saa ütlemata jätta, et raamatuid tuleb alati lugeda ise, mitte kellegi mõjutatud suhtumisega arvestades. Näiteks on A. H. Tammsaare „Põrgupõhja uus Vanapagan“ minu jaoks ühest küljest Tammsaare evangeelium ja teisest küljest majandusõpikuks kujundatud „Tõe ja õiguse“ eessõna. Vanapagana lugu oleks jäänud kirjutamata, kui Andres ja Pearu oleksid hakanud kraavi kaevama koos, talguid korraldanud ja Hundipalu Tiidugi kampa võtnud.
Need on siis meie konverentsi kolm kindlat põhiesinejat, aga võimalik, et neid tuleb veel.
Jõgeva kultuurikeskuse saal mahutab paar-kolmsada inimest. Seega tuleb ennast konverentsile eelnevalt kirja panna. Seda saab teha meili teel aadressil registreerimine@tartuhly.ee või helistades numbril 56 22 11 86.
Konverentsi teises osas on plaanis vaba mikrofon, mille läbi saab kiita ja kiruda, vestelda ja vaielda. Ainult ühte ei tohi teha meie ise ega sõnavõtjad: ei tohi ajada oma poolikut parteipoliitikat. Tegeleme Eesti ja ühistegevusega.
Konverentsil toimuva salvestame videosse ning selle ettekandeid saab läbi interneti kuulda ka Nõmme Raadios.
Tulge kokku, ärksad inimesed!
Konverentsi ettekanded
Jaan Leetsar: „Kolme Eesti suurema ühistu tegevuspõhimõtete võrdlus“
Märt Riiner: „Iganenud mõtteviis raha kasutamisel“
Harry Raudvere: „Riik kui omanikutulu allikas Nikolai Nossovi lasteraamatu „Totu kuul“ näidetega“
MÄRT RIINER, Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi juhataja
