Jõgeva Arukate Akadeemia kutsel oli kolmapäeval Jõgeva kultuurikeskuses ja pidas avaliku loengu SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor, kes peatus Eesti ja maailmamajanduse hetkseisul ning rääkis sellest, millisel juhul ja mida arvestada ning kas ja millal on oodata kriisi.
Nestori hinnangul on Eesti majandusel läinud hästi ja meie majanduselu põhimootoriteks on jätkuvalt puidutööstus ja pidevas kasvavaks trendiks IT sektor, mida ei tohi kuidagi alahinnata ning arvata, et sellest niigi liialt palju räägitakse. „Innovatsiooni on väga vaja,” leidis majandusanalüütik ja tõi näiteid, kuidas hea turunduse korral on võimalik lihtsaid asju edukalt maha müüa.
Mihkel Nestor on ettekannetega esinenud nii mõnelgi foorumil, kui vanemaealiste ees mõnes väikelinnas just mitte nii tihti.
Eesti majandusel on läinud viimastel aastatel hästi. Nii näitas majandusanalüütik kultuurikeskuse seinal mitmeid slaide, mille üle võiks tavakodanik rõõmu tunda. Olgu siis meie üha kasvav SKP või palga ja kasumi suhe, mille üle võib rõõmustada eriti IT valdkonnas, kus põhirõhk on töötajate palgal, vähem kasumil.
Ameerikas lihtsam majandus
„See on ka mulle kui palgatöölisele meeltmööda, et selline tendents on,” sõnas Nestor, kelle arust ja enda elu näiteks tuues on elujärg tunduvalt paranenud. Tallinnas ja veel paaris kohas Eestis on seda jõuliselt ka näha. Maal on olukord teistsugune, vaatamata sellele, et suur osa meie rikkusest pärineb siit.
Nestor leidis, et väga positiivne on, et meil on metsa, mida väärindada ja Eesti kapitalil baseeruvad ettevõtted, kes metsandusega ja puidutööstusega tegelevad ning neid pole tarvis kaugelt otsida. „Ka Jõgevamaal on neid nii mõnigi. Me suudame võrrelduna Euroopaga toota väga konkurentsivõimeliselt.”
Nestor arvas, et meie riigis on bürokraatiat tunduvalt vähem kui teistes Euroopa riikides ning ettevõtete asutamine ja aruandlus on suhteliselt lihtne. Euroopa riikide õnnetuseks, võrrelduna USAga on Euroopa Liidus palju regionaalseid erisusi, seadusandlust, kultuuriomapära, millega ettevõte ja ettevõtja arvestama peab.
„Ameerikas on sellevõrra lihtsam, et tegemist on ühendriigiga, Euroopa puhul suveräänsete riikide liiduga. Riik võiks Eestis panustada haridusse. Meie suurim looduslik rikkus on meie inimesed ja kuidas seda maksimaalselt ära kasutada? Kuidas seda teha väikeses riigis, kus rahvastik väheneb?” arutles Nestor.
Kui rääkida kriisist, mis saabuda võib, siis kinnitas ka Nestor, et paljudel kuulujuttudel võib olla alust, ehk tegemist võib suuresti olla isetäituva ennustusega. „Karjaefekt”, nimetas majandusanalüütik sellist protsessi. „Kui on läinud väga hästi ja seda pikalt, seda rohkem tekib edus kahtlejaid. Paljuski on erinevus selles, mida teevad keskpangad. Mida tehakse intressimääradega, et nad ostavad kokku turult võlakirju, majandusse tekitatakse väga palju raha juurde. Sellises keskkonnas on kriis raske tekkima, sest raha on lihtsalt nii palju ja seda jagub igale poole.”
Kriis räägib heaolust
Hiljuti oli Kagu-Eestis tõeline kriis. Küsimusele, kas ka pangad on sellises asjaks valmis, kui mõnetunnine torm võtab kõik kommunikatsioonid ja elektri, vastas Nestor, et kriisiteste teevad pangad koos keskpangaga kogu aeg. „Kõik erinevad stsenaariumid, mis võib hullusti minna, sellised treeningud on meil pidevalt.“
Tema sõnul rääkivat ka kriis, kui inimestel pole elektrit ega kütet, üldisest heaolust. „Vanasti maal vanaema juures olles oli elektri puudumine stabiilne seisund. Kõik on väga õige, mida inimesed kurtsid tolle tormi puhul, aga aastal 1993 poleks selline situatsioon kuidagi võimalik olnud. See on suur šokk, kui elekter on ära. Me eeldamegi, et elekter on inimõigus.”
Mihkel Nestor kinnitas Vooremaale, et väiksemates piirkondades võiks olla pigem rohkem väikeettevõtlust. Ta toob näiteks kiikede valmistamise, millega üks talle tuttav Hiiumaa ettevõte tegeleb ja Amazoni keskkonnas internetis müüb. Küsimusele, et kui enamik on väikeste mahtudega kiigevalmistajad ja sellised tegelased ainult maal, siis leiab majandusanalüütik, pole ju põhjust ka pangakontoritel ja sularahaautomaatidel. Ta leidis, et sellised inimesed kontorit ei vajagi ja sularahaga ei arvelda.
„Sularaha kasutust jääb aina vähemaks ja neid kohti, kus seda küsitakse. Kriisi olukordadeks on mingisugused plaanid pangal olemas. Ja kui bensiinijaamad ei tööta, on ka see mure lahendatud – elektrit pole niikuinii. Pangaautomaate ei panda kinni paha pärast. Kinni panemine tuleneb kasutatavusest – kui päeval kontorisse keegi väga ei satu, automaadist enam keegi raha võtmas ei käi, järelikult seda pole enam vaja. Küsimus on avalikus teenuses, et kus ja kas me sularaha välja võtma peame. Me mõtleme inimeste tarbimisharjumustele ja teeme otsused statistika põhjal,” rääkis Nestor.
Kuidas riigijuhid majandusanalüütikuid ja analüüse kuulda võtavad, nentis Nestor, et viimasel ajal nende häälega väga ei arvestata ja valitsevad emotsioonid. Eriti murelikuks teeb teda isiklikult see, mis toimub pensionireformiga.
„Ma arvan, et otsus on nii ära tehtud, et see on muutunud pigem usu küsimuseks.”
INDREK SARAPUU
