Diskrimineerimisvastaste plakatite konkursi korraldas Euroopa Komisjoni õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat seoses tänavu Euroopas välja kuulutatud võrdsete võimaluste aastaga kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Eestis aitasid seda läbi viia Lastekaitse Liit ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis. Kahe vanuserühma (12-14-aastased ja 15-18-aastased) peale kokku saadeti kogu Eesti koolidest konkursile 95 plakatit, millest kriteeriumidele vastavaks loeti 78.
Jõgeva Ühisgümnaasiumi neidude loomingu tunnistas zhürii, mille koosseisu kuulusid soolise võrdõiguslikkuse volinik Margit Sarv, Eesti Kaitsejõudude avalike suhete teenistuse juhataja Uku Arold, Adamson-Ericu muuseumi kunstipedagoog Liisi Lauer, Kristo Notton Tallinna noorsootöö keskusest ja Kadri Kull Euroopa Komisjoni Eesti esindusest, parimaks vanemas vanuserühmas, kus konkureeris 56 plakatit. Teise ja kolmanda koha said nende järel Tartu Forseliuse Gümnaasiumi ja Kehra Gümnaasiumi võistkond. Nooremas vanuserühmas olid kolm paremat Märjamaa Muusika- ja Kunstikool, Tartu Kivilinna Gümnaasium ja Kehra Gümnaasium. Võitjaid autasustati medalite ja aukirjaga, lisaks sellele kingiti neile teemakohased T-särgid, nokkmütsid ja sokid ning laste õigusi tutvustavat kirjandust.
?Plakatite hindamise süsteem oli korraldajate poolt väga täpselt paika pandud,? ütles projekti Eesti-poolne koordinaator Käthlin Mikiver Lastekaitse Liidu infokeskusest Märka last. ?Kõige tähtsam oli muidugi postri kujundus, kuid hinnata tuli ka loomingulisust, meeskonna oskust selgitada oma töömeetodeid ja ülesannete jagamist, edastatava sõnumi sisu ning selle arvatavat mõju vaatajale. Jõgeva Ühisgümnaasiumi võistkond oli nimetatud punktid kõige paremini täitnud ning nende töös oli ka piisavalt omapära. Sellest tuleneski nende võit.?
Järsk teemavahetusKonkursil osalemise idee sai õpetaja Anne Jaama kooli saadetud kirjast. Et ta just Kristinale, Amitale, Anastasiale ja Liisile ettepaneku tegi konkursiplakatiga tegelema hakata, pole midagi imelikku: neid tüdrukuid on ta õpetanud juba neljandast klassist alates ning praegu käivad nad tema juhendatavas kunstiringis. Kõik neli tüdrukut on käinud ka Jõgeva Kunstikoolis. Plakatiteema oli kirja saabudes kunstiringis just käsil. Kooli Väikese Piiga valimisele kutsuvate plakatite kavandid tõsteti ainult kappi oma aega ootama ning võeti kiiruga käsile sootuks teistsugune teema ? diskrimineerimine. Teemasse sisse elamiseks olid konkursi kodulehele www.euronoor.eu üles pandud vastavad õppepaketid ja viktoriiniküsimused.
Kõigepealt said kõigi tüdrukute ideed kirja pandud, seejärel asuti neid edasi arendama ja neist sobivamaid elemente ja ühisosa välja selekteerima. Tõsi, ideedega edasi töötada oli aega ainult üheksandas klassis õppivatel Anastasial, Amital ja Kristinal, kümnendas õppiva Liisi aeg kulus sel ajal paraku põhiliselt rebaste nädala ettevalmistamisele. Ent kuna võistkond pidi olema neljaliikmeline, jäi Liisi ikkagi selle n-ö toetajaliikmeks.
?Diskrimineerimise teema hakkas meid töö käigus tõeliselt huvitama,? ütles Anastasia Andrejeva. ?Tahtsime plakatil kujutada nii rassilist, usulist kui ka varanduslikust seisust tulenevat diskrimineerimist, sealjuures nii, et sünge ja rõõmus oleksid tasakaalus.?
?Tahtsime kasutada plakatil fotosid, aga kuna internetist neid võtta ei tohtinud, pidime need ise tegema,? lisas Amita Kulina.
Just tema kehastas plakatil mustanahalist. Appi võeti spetsiaalne näovärv. Muid rekvisiite, nagu rõivad ja kangatükid, leiti kunstiklassi kapist, kuhu neid on kogunenud tänu maakondlike kunstipäevade moe?õudele. Nii et plakatikonkursiks valmistumise käigus sai natuke naljagi. Kasulikke oskusi omandati muidugi ka: tüdrukud õppisid kasutama kujundusprogrammi Corel, mida neil kindlasti ka edaspidises elus vaja läheb.
Pole lõppenud
Küsimusele, kas nad ka ise Jõgeva linnas või oma koolis diskrimineerimisega kokku on puutunud, vastasid tüdrukud, et otseselt mitte.
?Üks juhtum, mida ehk diskrimineerimiseks nimetada võiks, tuleb oma kooli praktikast meelde küll, aga see oli ammu,? ütles Kristina Kuku?kina. ?Ja mis Eestisse puutub, siis see on meie meelest üldse liiga väike maa, et siin diskrimineerimine väga tõsiseks probleemiks saaks kujuneda. Seda tuleb ette pigem suurtes riikides.?
Plakatikunstiga tahavad suure auhinna saanud neiud edaspidigi tegelda ning konkurssidel osalemise vastu pole neil ka midagi. Tegelikult pole kõnealunegi plakatikonkurss nende jaoks veel päriselt lõppenud: rahvuslike konkursside parimad tööd saadetakse nimelt edasi Brüsselisse, kus rahvusvaheline zhürii valib kummastki vanuserühmast välja kolm paremat tööd, mille autorid ja juhendajad saavad preemiaekskursioonile Brüsselisse.
?Rahvusvahelise konkursi tulemused peaksid teada olema hiljemalt 30. novembriks,? ütles Käthlin Mikiver. ?Hoiame pöialt, et reisile saaksid ka Jõgeva Ühisgümnaasiumi ning Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli plakatiloojad.?
Plakatikonkursi eesmärgiks oli Käthlin Mikiveri sõnul tõsta noorte teadlikkust diskrimineerimisest ja tööst, mida Euroopa Liidus on selle ärahoidmiseks tehtud. Sarnane võistlus toimus ka möödunud aastal, kuid siis oli selle teemaks ?Euroopa Liit ja lapse õigused?.
RIINA MÄGI
