|
|
Tegelikult on nii, et enamik ettevõtteid koolitab mingil ajal konkurentidele töötajaid, kuid konkurendid koolitavad samas ka neile – tegemist on ahelaga, kus tegelikult saavad kõik kasu. |
Te ei usu? Mõelge rahulikult järele, olukord pole üldse lootusetu! Näiteks Soome ettevõtjad on sellega ammu harjunud ja oskavad eelkõige positiivseid momente näha. Seni, kuni meie tööandjad praktikante odavaks tööjõuks peavad, kes niisuguseid töid tegema saadetakse, mida oma töötajad ei viitsi või ei tasu neil seda teha, ning pärast praktikapäevikusse formaalselt “viisi” kirjutavad, ei muutu midagi.
Kool on kokkuviija
Luua Metsanduskool on võtnud nõuks süsteemi muuta. Kui kool ettevõtjatega ei kontakteeru, pole võimalik valmistada ette tööjõudu, keda tööandja vajab. “Prioriteedid muutuvad ärimaailmas väga kiiresti, haridusmaastik on stabiilsem, kuid nüüd peavad ka hariduses paradigmad muutuma,” tunnistas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu.
Tema kinnitusel peaks kutseõppes, ükskõik kui kaua see ka ei kesta, moodustama praktika vähemalt poole õppeajast. Praktilisest õppest poole peaks noor töötama ettevõttes. Praegu on see pool paraku varju jäänud ja formaalseks muutunud, sisulist koostööd ei tehta. “Koostööd teevad inimesed, mitte kool ja firmad. Õpetajad ei tohiks peljata ettevõttes käimist ja ettevõtjad ei tohiks karta kooliga suhtlemist.”
“Kool ongi tegelikult n-ö kokkuviija ehk tema tunneb õpilast ja näeb teda ettevõttes töötamas, samas tunneb ise ettevõtteid ning oskab vajalike oskustega õpilase õige tööandja juurde suunata. Mõnele õppurile sobib väikeettevõte, mõnele suurfirma, mõnele suurem vastutus, teisele väiksem. Kui koostööd pole, tulebki kutseharidusest inimesi, kes tööturul millegagi hakkama ei saa!” märkis koolijuht.
Praktikad tõhusaks ja hästi toimima
Kui Luua Metsanduskooli uuendatud praktikasüsteem valmis saab, hindavad õpilase sooritatud praktikat lisaks koolile ka tööandja ja õppur ise. Niisugune kolmepoolne analüüs annab hoopis põhjalikuma pildi ja objektiivset tagasisidet nii õpilasele, koolile kui ka tööandjale.
Konkreetne eesmärk on Luua Metsanduskooli õpetaja-metoodiku Aino Mölderi kinnitusel saada praktikad tõhusaks ja hästi toimima. Samuti peavad kool ja tööandjad praktika eesmärkidest ühtmoodi aru saama ning lõpuks ka tulemust adekvaatselt hindama.
Sellepärast kutsuski kool tööandjad seminarile, et tekiksid partnerid, kellega koostööd teha. “Kool kaasab tööandjad ja püüab leida need momendid, mis mõlemale kasulikud. Ka tööandjatega tuleb kokku leppida, kuidas koos töötada ja kuidas ikkagi üksteist arendada. Tööandjatel on koolilt õppida ja koolil loomulikult tööandjatelt,” tunnistas Haana Zuba-Reinsalu.
Õpetaja-metoodik Veiko Belials peab väga oluliseks ka vastutust ja suhtumist ning et kõike hinnataks samadel alustel. Kui hinnangu andmisel vaated väga palju lahku lähevad, tuleb analüüsida, miks taoline lahknevus on tekkinud.
“Kui saame võrgustiku toimima, siis koolitame ka tööandjaid,” tõdes Mölder.
Igal praktikal on oma eesmärk ja kui õppur läheb ettevõttesse, siis peab ta praktikalt tulnuna olema omandanud teatud kompetentsid. “Õpilasel tuleb aidata saavutada seda, mida tal vaja on,” tõdes Belials. “Õppekava poolt on ühed huvid, õppijal oma huvid ja tööandjal samuti omad. Need tuleks ühitada. Ja mida rohkem ühitada, seda parem on tulemus,” lisas Mölder.
Tööandja peab samuti võtma vastutuse
Ka tööandjaid tuleb koolitada, et kaoks mõtteviis – andke meile valmis töötaja. Kool üksi ei suuda ka kõike teha, tööandjadki peaksid panustama. Tegelikult ootab kool ka tööandjate poolt vastutuse võtmist. See eeldab aga tõsist mõttemaailma muutust. Tööandjate suhtumine – meie maksame makse, teie koolitage meile töötajaid – paraku tänapäeval enam ei toimi.
Reedel Luual peetud seminaril oli kohal üle 120 tööandja, Soome Maastikuehitajate Liidu juhatus, Euroopa Maastikuehitajate Liidu juhatus ja liikmesfirmade esindajad. Välismaiste tööandjate sõnum Eesti tööandjale oli: kui teie vastutust ei võta, siis meie võtame ja pakume ka töökohti.
“Kui ettevõte ei panusta tulevase tööjõu ettevalmistamisse, ei ole koolile võrdne partner, jääb ta oma tulevastest töötajatest ilma juba enne, kui nad üldse tööturule sisenevadki. Me võime varsti jõuda seisu, kus välismaale ei lähe mitte ainult töötajad, vaid ka tulevased töötajad. Ja siis tuleb meie tööandjatel hakata endal odavtööjõudu sisse tooma,” nentis Belials.
Avaseminar on ainult üks osa suuremast ESFi projektist “Ettevõttepraktikate süsteemi arendamine Luua Metsanduskoolis. Tõhus koostöövõrgustik Luua Metsanduskooli ja ettevõtete vahel ning kvaliteetne ja toimiv ettevõttepraktika süsteem ja selle hindamine”, mis kestab kuni järgmise aasta lõpuni. Seminar oli mõeldud lähtekohtade selgitamiseks ja sõnumi edastamiseks.
Miks soostusite Luua Metsanduskooliga koostööd tegema?
Eesti võiks Saksamaaga rohkem koostööd teha
Peter Berg, Gartenlandschaft Berg esindaja
Kool teeb väga head tööd ja annab väga hea hariduse. See on peaaegu samal tasemel kui meil Saksamaal. Eesti võiks olla riik, mis teeb rohkem koostööd Saksamaaga.
Koole tuleb arendada
Henrik Bos, Soome Maastikuehitajate Liidu president, VRJ Group tegevjuht
Meie plaanides ja meie tegevusalal peab olema järjepidevus ja meie erialale peavad tulema uued inimesed. Enamik neist tulevad koolidest. Meie huvides on ka koole arendada, et nad mõistaksid meie ja turgude vajadusi, eriti siin Luual ja eriti Eestis.
Eestis pole isegi maastikuehitajate liitu. Siin riigis on palju areneda. See on minu meelest kõige huvitavam.
Muidugi on Luua kool väga aktiivne, neil on hulgaliselt ideesid, kuidas me saaksime kasutada oma firmasid õpetamis- ja õppekeskkondadena. Reeglid nendes firmades on väga erinevad reeglitest koolides. Seega peame ka meie õppima koolide reeglitest, kuidas saaksime need teadmised viia firmade inimesteni ja väljastpoolt tulevate õpilasteni.
Rahvusvaheline õpe annab laiema perspektiivi
Bernd Frantzen, Gartenplus Gmbh
On huvitav, et Luua on nii huvitatud rahvusvahelisest õppest. Isegi meie, kui kokku tuleme ja välismaale läheme, õpime. Kujutage nüüd inimest, kes teab sellest ametist vähe. Mida annab talle minek välismaale ja nägemine, kuidas asjad käivad? See annab talle palju laiema perspektiivi. Ja ma usun, et kui sellised inimesed kasvavad rahvusvahelises keskkonnas, omandavad avatud meele ja tulevad siis oma maale tööle ja loovad siin oma firma. See muudab kogu maa palet.
i
HELVE LAASIK
