Bilõt?uki hinnangul pole 19. sajandi Eesti suurmehe mõtted haridusest ja haritusest, rahvuslikust uhkusest ja muudest ühiskonda puudutavatest teemadest aktuaalsust kaotanud tänapäevalgi. Oraatorina silma paistnud neiu õpib huviga eesti keelt.
Noor mustveelanna Galina Bilõt?uk on varem avalikkuse ees esinenud laulu ja tantsuga, kuid kõnevõistlusel osales ta Torma rahvamajas esimest korda. “Kõnekunstis võimeid proovima ergutasid mind minema eesti keele ja kirjanduse õpetaja Jelena Put?kova ning vene keele ja kirjanduse õpetaja Natalia Raksha-Kruus, kes ka konkursiks valmistuda aitasid. Koos Natalia Raksha-Kruusiga valisime võistlusel esitamiseks katkendi Jakobsoni isamaakõnest. Jelena Put?kova andis nõu, kuidas ennast eesti keeles korrektselt väljendada ja õigesti hääldada,? rääkis tütarlaps.
Jakobson aktuaalne ka praegu
Kõnevõistlusel kandis Galina ette katkendi isamaakõnest, milles Jakobson rääkis Eesti rahva valguse, pimeduse ja koidu ajast. “Need mõtted meeldisid mulle väga ning sobivad minu arvates hästi ka tänasesse päeva. Carl Robert Jakobsoni elukäigu ja loominguga sain esimest korda tuttavaks kümnenda klassi kirjandustundides, ” rääkis abiturient.
Omaloomingulises kõnes keskendus tütarlaps Eesti rahva ja riigi saatusle. “Vaatamata Saksa, Vene ja ka nõukogude võimu ajal saadud kannatustele ja üle elatud katsumustele püsib eestlaste eneseteadvus ja vastupidavus endiselt. Kui inimene elab Eestis, peaks ta püüdma oma kodu võimalikult õitsvaks muutma, sest siis tunneb ta ennast ka ise ühe Eestimaa osana,” olid paar mõtet Galina esinemisest kõnevõistlusel.
Avalikul esinemisel sageli tekkiva rambipalaviku kohta ütles neiu, et Jakobsoni kõnet oli veidi keeruline pähe õppida. ?Esinemise ajal võis veidi ka paberile piiluda, kuid mina eelistasin peast rääkida. Kõige rohkem pabistasin alustades, pärast seda tundsin ennast juba vabamalt, kuid lõpus tajusin taas rohkem pinget. Püüdsin ka publikuga kontakti saada ja vahel vaatasin otsa ka zhüriile. Saalis oli mind oma naeratusega toetamas ka õpetaja Natalia Raksha-Kruus. Kui mind võitjaks kuulutati, palusin tal ennast naljatamisi näpistada, et tajuda, kas see on ikka reaalsus või hoopis unenägu,” rääkis Galina.
Saab eesti keeles hästi hakkama
“Eesti keeles kõnelemine tundub mulle vahel lihtsam, vahel keerulisem. Usun, et mida vanemaks saan, seda paremini selles keeles ennast väljendan. Eestis elamisel on eesti keele oskamine iseenesest mõistetav,” märkis Mustvee Vene Gümnaasiumi lõpuklassi õpilane.
Eesti kirjandusest meeldivad Galina Bilõtsukile väga ka Lydia Koidula ja Juhan Liivi luuletused. Vene kirjanikest on tema lemmik Mihhail Bulgakov ja tema romaan “Meister ja Margarita?.
Oma edasiõppimise plaanid seostab Galina ajakirjandusega. “Algul hakkan kirjutama vene keeles, kuid ehk kunagi ka eesti keeles,” lubas kõnevõistluse laureaat.
Küllap tuleksite hästi toime Eesti pressi esindamisega Moskvas või mõnes teises Venemaa suurlinnas, pakun Galinale üht tulevikuvisiooni.
“Ma olen sündinud ja kasvanud Eestimaal ning sooviksin siin elada ja töötada ka tulevikus,” vastas ta.
JAAN LUKAS