Põltsamaa linnavolikogu ühine seisukoht oli, et Põltsamaal peab gümnaasiumihariduse andmine kindlalt jätkuma, olenemata sellest, milliseid otsuseid tehakse koolireformi osas riigi tasandil.
Viimasel Põltsamaa linnavolikogu istungil arutati gümnaasiumihariduse andmise jätkamise võimalusi ja kuulati ära info Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktori seisukohtadest kooli tegevuse, probleemide ning tuleviku kohta.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots tõdes, et riik on teatavaid otsuseid teinud, kuid samas pole selgesõnaliselt öeldud, et väljaspool maakonnakeskusi gümnaasiume olla ei tohi. Linnapea sõnul on praeguse olukorra põhjustanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmine, riigi poolt määratletud riigigümnaasiumide piirkondade loomine ning demograafiline olukord.
Linnapea kinnitusel tuleb anda kohalikele inimestele kindlustunne, et Põltsamaa ühisgümnaasium oli, on ja jääb. Põltsamaal on gümnaasiumiosa vajalik juba sellepärast, et lisaks linna noortele õpivad seal ka linnast
Linnavolikogu peaks võtma vastutuse
Linnavolikogu liige Markus Haamer lausus vastuseks tõstatunud küsimusele, kas rong Põltsamaal gümnaasiumi hariduse jätkamist silmas pidades on läinud, et rong pole läinud, vaid Põltsamaa linn jookseb sellele rongile järele. Markus Haameri sõnul tuleks anda rahvale teada, et linnavõim on suuteline gümnaasiumihariduse andmist jätkama. Ta pakkus välja, et Põltsamaa linnavolikogu võiks võtta vastutuse, et kindlustab linnas gümnaasiumihariduse jätkamise võimaluse aastani 2050. Selline seisukoht peaks tema sõnul ulatuma kaugelt üle ühe volikogu koosseisu ajalise piiri.
Linnavolikogu liige Andres Vään tõi näiteks, et Põltsamaa Felix on tuntud kogu Euroopas, E-Piim Põltsamaa Meierei on tuntud Euroopas ja Venemaal. Andres Vään ütles, et kui nüüd linnavolikogu laseb ühisgümnaasiumil hääbuda, siis pole neil enam õige ennast tõsiseltvõetavateks volikogu liikmeteks pidada.
Terje Trei täiendas eelkõnelejaid ja ütles, et nii kohalikele elanikele kui õpetajatele tuleb anda kindel signaal, et gümnaasium ei kao Põltsamaalt kuhugi. Pealegi ei näe seda ette ka Põltsamaa linna arengukava ega ükski muu oluline kohalikku elu reguleeriv dokument. Uno Valdmets lisas omalt poolt, et volikogulaste poolt välja öeldud mõtted ei tohiks jääda ainult sõnadeks, vaid kooli tuleks toetada, kui kool on hädas.
Vana koolihoone jääb kasutusest välja
Üks võimalus majanduskulusid vähendada on edaspidi mitte enam kasutada Lille tänava vana koolihoonet. See teema tekitas volikogus diskussiooni. Põltsamaa linnavolikogu liige Mart Joosep küsis, kas selle hoonega seotud kulutuste osas näeb koolijuht võimalusi kokkuhoiuks. Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula lausus, et tõepoolest on võimalik see hoone kasutusest välja jätta, sealt küte välja lülitada ning koristaja ametikoht likvideerida. Selle vana majaga ehitati nõukogude ajal kokku uuem koolihoone ja nüüd kaalutakse varianti ehitada nende kahe hoone vahele vahesein.
Direktori sõnul on Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõunik teada andnud, et Lille tänava koolihoonesse investeeringuid ei kavandata, sest linn pole selleks suuteline.
Küll loodab direktor juba alates järgmisest õppeaastast viia Lille tänava koolihoonest Veski tänava majja kuuendad klassid, ülejärgmisel aastal viiendad jne.
Aimar Arula sõnul saab Lille tänava maja kasutusest välja jätmisega 10 000 eurot aastas kokku hoida. Põltsamaa linn kui kooli pidaja peaks aga otsustama, mis selle hoonega ette võtta tuleks. Ka kooli internaadihoone on pooltühi ja vajaks rakendust.
Arula nentis ka, et kui väljaränne veelgi suureneb, siis võib kogu kooli õpilaste ja õpetajate koondamine Veski tänava koolihoonesse toimuda prognoositust kiireminigi.
Traditsiooni loomisega tulnuks alustada varem
Põltsamaa linnavolikogu aseesimees Raul Kirsel küsis, kas koolijuht näeb võimalusi gümnaasiumiosa õpilaste arvu suurendamiseks või tuleb leppida tõdemusega, et see arv väheneb veelgi. Aimar Arula tõdes, et õpilased liiguvad enamasti teatud pikaajaliste traditsioonidega ja tuntud koolidesse. Ta tõi näiteks Nõo Reaalgümnaasiumi, kus ta ise õppinud on. Samas on direktori sõnul tagantjärele võimatu Põltsamaale sellist tuntud ja õpilasi ligi meelitavat kooli luua. Tema arvates oleks tulnud selliseid traditsioone juba nõukogude perioodil looma hakata. Praegu tuleb aga teha kõik selleks, et meelitada kohalikke noori jätkama õpinguid Põltsamaal. Raul Kirsel tundis huvi ka selle vastu, kas koolis on võetud suund sellele, et kõik õpilased viia üle Põltsamaa Veski tänava koolimajja. Koolijuhi sõnul võiks see nende prognooside kohaselt teoks saada aastal 2020.
Põltsamaal võiks olla hariduskeskus
Praegu näeb riik Jõgevamaa gümnasistide õpingute jätkamise paigana tulevikus Jõgevamaa gümnaasiumi. Direktor ei välista, et mingil hetkel võidakse Põltsamaa ja Jõgeva vahet gümnasistide tarbeks sõitma panna kenad nüüdisaegsed koolibussid, kus on olemas WiFi ühendus ning kus pakutakse kohvigi.
Aimar Arula ütles, et nad on haridusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise osavõtul arutanud võimalust luua Põltsamaale ühisgümnaasiumi ja ametikooli baasil hariduskeskus, kus gümnasistid saaksid praktilisi kogemusi ja mille tulemusena nad võiksid gümnaasiumi lõpetamisel kaasa saada esmast kutseoskust tõendava dokumendi. Teisalt arvab Arula, et gümnaasium on akadeemiline õppeasutus ja liialt tihe koostöö kutseõppeasutusega viib gümnaasiumide maine alla.
i
TOOMAS REINPÕLD
