Ajal, mil räägitakse kahesajakilomeetrise tunnikiirusega sõitvatest rongidest ja mugavast raudteeühendusest Euroopaga, tundub dresiini ja kondiauru abil relsse mööda kulgemine mõistusevastase tegevusena. Ent sportliku meelelahutuse ja meeskonnatöö harjutusena on see igati omal kohal, nagu näitas Jõgeva linna päevade raames peetud dresiinivõistlus.
Dresiinivõistlust ei peetud Jõgeval päris esimest korda: samasuguse ettevõtmisega tähistati viis aastat tagasi Tapa-Tartu raudteeliini avamise 130. aastapäeva. Nüüd siis tähistati pisut ennatlikult 135. aastapäeva: raudteeliin avati teatavasti augustis.
„Arvasime, et linnapäevade ajal on rahvast rohkem liikvel ning tänu sellele tuleb dresiinivõistlusele rohkem nii võistlejaid kui ka publikut,” ütles linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Hele Kull.
Võistlejate käsutuses oli kaks Edelaraudteele kuuluvat käsidresiini. Võisteldi küll kahel manööverdamiseks kasutataval raudteeharul, ent Eesti Raudtee hoolitses siiski selle eest, et võistluste ajal ükski rong Jõgeva jaama ei läbiks. Sümboolse pikkusega ehk 135-meetrine (iga raudtee valmimisest möödunud aasta kohta üks meeter!) võistlusmaa tuli läbida kaks korda ehk sõita lõpp-punkti ja sealt jälle tagasi.
Kas ajas korraldajate poolt saadetud põhjalik ohutusjuhend mõnel seltskonnal võistlemisisu ära või oli põhjus muus, aga võistkondi registreerus mõnevõrra vähem, kui loodeti: kümme. Turniirisüsteemis peetud võistlusel tähendas see seda, et järgmisse starti tuli pahatihti minna enne, kui eelmise väsimus puhatud sai. Seda kurtsid ka üldvõitjaks ja meesteklassi parimaks tulnud Päästeameti võistkonna liikmed Raino Poll, Elari Kliiman, Venno Kivi ja Matti Kärmas.
“Meile sattusid algusest peale üsna kõvad vastased ka, nii et jõudu säästes ei saanud sõita ühtegi võistlussõitu,” tõdes Raino Poll. “Rahulikus tempos niisama veereda poleks dresiiniga mingi probleem, aga võidu sõitmine on päris karm kogemus. Selleks, et sekundijagu aega parandada, tuleb ikka päris kõvasti pingutada.”
Dresiinisõitu polnud Palamuse kandi noormehed, kellest Jõgeva päästekomandos töötavad vaid Raino ja Elari, varem proovinud.
“Ülemus käskis võistkonna kokku panna ja hästi esineda. Meie palusime sõbrad appi ja täitsime ülemuse käsu karvapealt,” ütles Elari muiates.
Päästekomando lipu all võistelnutele tõi võidu mitte ainult muskliramm, vaid ka õige taktika. Nad oskasid nimelt dresiini õigel ajal pidama saada, et tagasiteed alustada. Kes seda kunsti ei vallanud, sõitis maha tunduvalt pikema maa ja kaotas asjatult aega.
Äriklassis Tallinna
Võitjad said auhinnaks äriklassi rongipiletid Jõgevalt Tallinna ja tagasi. Marsruudil Jõgeva-Tartu-Jõgeva saab peenemas vagunis sõita teiseks jäänud võistkond Tegijad. See võistkond koosnes kaitseliitlastest — nagu viie aasta taguse võistluse võitnud meeskondki. Nii et kaitseliitlased üritasid küll tiitlit kaitsta, ent päästemehed olid seekord tugevamad. Tavainimese jaoks polnud küll arvatavasti vahet, kumb neist esimeseks tuli, sest mõlema edu viitab sellele, et Jõgeva kandis peaks olema turvaline elada.
Kolmanda koha sai võistkond Aeglane, milles andsid tooni ASi Valmeco töötajad. Parim segavõistkond oli üks kahest linnavalitsuse esindusest ehk Segazum koosseisus Aime Andron, Kaja Pärn, Karl Sakrits ja Erki Teder. Teises linnavalitsuse võistkonnas LV1 tegid kaasa kõik linnavalitsuse liikmed eesotsas linnapea Kalmer Lainiga). Parim naiskond oli Jõgevahe Pere esindus, kus tegid kaasa Marika Järvet, Merike Harjo, Tiia Lemvald ja Angela Reinas.
“Meil vedas loosiga, nii et esimeses ringis me kaasa tegema ei pidanud, vaid pääsesime kohe teise ringi,” ütles Marika Järvet. “Nii pidime vähem jõudu kulutama. Aga distantsi teine pool oli ikkagi raske. Pärast pidurdamist on päris keeruline dresiin teises suunas liikuma saada ja uuesti õige “pumpamisrütm” leida.”
Relsid kaela
Küsimusele, kas heale tulemusele aitas kaasa ka tantsides omandatud treenitus, vastas Marika, et tantsijatel on treenitumad jalad, dresiiniga sõites oli aga rohkem vaja kätejõudu. Et lähenemas on esimene ülemaaline naiste tantsupidu, mille üks korraldajaid on folklooriselts Jõgevahe Pere, panid tantsunaised võistlema minnes otse loomulikult selga tantsupeo reklaamsärgid.
Raudteelased olid võistlusel esindatud Edelaraudtee ning raudteede ehituse, remondi ja hooldusega tegeleva OÜ GoTrack võistkonnaga. Kohale pidid tulema ka Eesti Raudtee ja raudteeohutusega tegeleva rahvusvahelise mittetulundusühingu Operation Lifesaver Estonia (OLE) esindus, ent neil tuli tööasjade pärast lõpuks Jõgevale sõidust loobuda.
“Kahju, et Eesti Raudtee ja OLE kohale tulla ei saanud: neil oli plaanis teha võistluste ajal ka raudtee ja raudteeohutuse alast teavitustööd, mis oleks reedel jaamas kahe lapsega toimunud intsidenti silmas pidades suisa vajalik olnud,” ütles Hele Kull. “Eriti hea meel on mul aga selle üle, et lisaks asutuste-ettevõtete esindustele tulid võistlema ka sõpruskondadel põhinevad võistkonnad, nagu Naabrid ja Linnumetsa. Nemad olid ka esimesed, kes võistluse vastu huvi ilmutasid ja end registreerisid.”
Hele Kulli sõnul tulid Eesti Raudtee ja Edelaraudtee dresiinivõistluse korraldamise mõttega hästi kaasa ning panid lisaks muule abile välja ka auhindu. Omapärased relsi ristlõiget kujutavad medalid sündisid aga Edelaraudtee ja Jõgeva linna tööõpetuseõpetajate koostöös. Edelaraudtee annetas relsijupid, õpetajad saagisid need “viiludeks”, tegid augud sisse ja lihvisid ära. Tulemus oli vaatamist ja kandmist väärt.
Kui Jõgeval sõideti vaid kahel dresiinil ja võistlus sai neljakümne minutiga peetud, siis mujal Eestis on toimunud ka kahepäevaseid rahvusvahelised relsirallisid, mille käigus läbivad 10-15 võistkonda 150-200 kilomeetrit. Neid on peetud aga tavaliselt kas Tallinna-Pärnu või Tallinna-Viljandi raudteel.
“Tallinna ja Tartu vahel on paraku rongiliiklus nii tihe, et siin suuremaid relsirallisid korraldada ei saa,” ütles Hele Kull. “Midagi tuleks siiski välja mõelda, et raudteed linnale olulistel sündmustel paremini ära kasutada ning teadvustada, milliseid ohte ja võimalusi see endas linna jaoks kätkeb.”
i</font>
RIINA MÄGI
