Milline on Teie kui noore teadusmehe hinnang akadeemik Paul Ariste rollile eesti ja rahvusvahelises teadusloos?
Paul Ariste oli väga aktiive teadlane, kes tegi hindamatu töö mitmete keelte uurimiseks.
Kuhu leidsite tee enne, kas Paul Ariste juurde või Eesti ja eestlaste juurde tervikuna?
Paul Ariste endaga pole ma kahjuks kohtunud. Tulin Eestisse 1994. aastal, kui kuulus teadlane juba neli aastat manalas oli. Õppisin Komi pealinnas Sõktõvkaris ülikoolis. Kõrgkoolide vahelise projekti raames avanes mul võimalus õppima asuda Tartu Ülikooli ja ma avaldasin selleks soovi. Nõukogude ajal õppis Tartu Ülikoolis üsna palju tudengeid Komimaalt. Iseseisvas Eestis oli ma üks esimesi komisid, kes siia õppima asus. Praegu olen Tartu Ülikooli doktorant ning kirjutan doktoritööd komi keele grammatikast.
Paul Ariste teadusliku tegevuse vastu hakkasin huvi tundma kirjandusmuuseumis. Mul tekkis mõte koostada üks väljaanne Paul Ariste kogutud komi-teemalistest materjalidest, mida hoitakse muuseumi rahvaluulearhiivis. Kui jumal annab, saan oma raamatu lähitulevikus valmis.
Mis Teile Paul Ariste ülestähendustest komi keele ja etnograafia kohta kõige enam huvi pakub, olete ehk avastanud ka midagi üllatavat?
Paul Ariste kogutud komi-teemalisi materjale on kirjandusmuuseumis vähe võrreldes teabega vadjalastest. Vadjalased olid soome-ugrilastest üks Paul Ariste lemmikuid. Samas on komi-teemalist infot sedavõrd palju, et seda jätkub ühe korraliku raamatu kirjutamiseks.
Ariste on talletanud materjale komi keelest ja etnograafiast. Ta on kirja pannud rohkesti komikeelseid sõnu ja märkinud nende tähenduse eesti keeles.
Paul Ariste on viibinud Komis, kuid rahvaluulet pole ta minu andmetel siin kogumas käinud. 1959. aastal ilmunud raamatus ?Tähelepanekuid komi keele foneetika alalt? on Ariste kirjutanud, et õppis komi keelt neljakümnendate aastate algul ühe komi mehe käest, kelle sakslased olid Teise maailmasõja ajal sõjavangi võtnud. Vang andis talle vihiku, milles on rohkesti märkmeid ja joonistusi komide kunagise elulaadi kohta. Praegu asub see vihik kirjandusmuuseumis. Kindlasti kuulis Paul Ariste komide kohta palju olulist ka üliõpilastelt, kes sealt Tartu Ülikooli tulid.
Keda komi teadlastest võiks võrrelda professor Aristega?
Üks oli kindlasti keeleteadlane Rodolf Turkin, kes muide elas oma viimased kümme aastat Eestis ja suri Tallinnas. Ma ei oska öelda, kas teda on just õige Komi Aristeks nimetada. Paul Ariste ja Rodolf Turkin on aga mitmeid kordi kohtunud. Mõlemad on osalenud soome-ugri ainelistel konverentsidel.
Kui võrdleksime nüüd eesti keelt ja komi keelt? Räägime esmalt ehk sellest, kuidas ise eesti keele selgeks saite?
Tartu Ülikoolis õppisin ühe aasta eesti keelt võõrkeelena. Keeleoskusele mõjus hästi suhtlemine eestlastega ? elasin nendega ühes ühiselamus. Kõik see andiski praktika.
Eesti ja komi keele struktuur on sarnane. Mõlemas keeles on klassikalised käänded, mis puuduvad indoeuroopa keeltes. Sarnasust leidub ka keelte kõlas. Oma kogemustele tuginedes võin öelda, et komi keele oskamine ja tundmine oli mulle suureks abiks eesti keele õppimisel. Nüüdseks olen Eestimaa eluga hästi harjunud ja mulle meeldib siin väga.
Millised arengud on viinud selleni, et komid jagunevad sürja ja permi komideks, kusjuures mõlemal on ka oma kirjakeel?
Sürjakomid elavad Komimaa põhjaosas ja neid kutsutakse ka põhjakomideks. Permikomid elavad Permi ümbruses ja paiknevad lähemal udmurtidele. Permikomidel oli oma rahvusringkond, mis nüüdseks on liidetud Permi oblastiga. Ülejäänud Komi osas paikneb Komi vabariik, mis kuulub Vene Föderatsiooni koosseisu. Komi Vabariigi põhiseadus on kohandatud Vene Föderatsiooni põhiseadusega. Õigusi ja vabadust on praegu siiski rohkem kui Nõukogude Liidu ajal.
Kas Komis on ka rahvuskeelseid koole?
Komikeelseid koole pole. Viimati õpiti selles keeles koolides lõppenud sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Üldse on komisid kokku ligi 450 000, nendest 300 000 on sürjakomid. Ka mina olen sürjakomi. Väga hea, kui 75 protsenti komidest oma emakeelt valdab ja nende hulgast pooled ka kirjutada oskavad.
Kui sageli ise komi keelt räägite ja kellega?
Eestis on mõned komid, kellega oma keeles suhtleme. Tean ka eestlasi, kes tunnevad huvi komi keele vastu. Mõistagi saan emakeelt rääkida siis, kui sõidan oma sünnimaale.
Kui keeruline on viisa saamine?
Ei ole keeruline, sest olen Venemaa kodanik.
Nime arvestades võikski Teid ehk rohkem venelaseks pidada?
Mitmetele komidele on pandud nimesid, millel on oma kuju ka komi keeles. Näiteks Nikolaid kutsutakse komi keskkonnas Nikoliks või Nikulis.
Kuivõrd võib üldse erinevusi või sarnasusi täheldada soome-ugri rahvaste temperamendis, elujõus, käitumiskultuuris?
See on keeruline küsimus. Ühelt poolt on need rahvad sarnased, teisel poolt jälle erinevad. Kui näiteks oleks temperamendiskaala, mille ühes otsas oleksid eestlased ja teises ungarlased, siis komid paigutaksin sinna vahele, kusjuures lähemale eestlastele.
Kaua eraldi elanud komid on tugevasti mõjutatud vene kultuurikeskkonnast. Venemaa lõunapoolsemates osades elavatele soome-ugri rahvastele on aga mõju avaldanud tatarlased ja teisedki türgi rahvad.
Räägime nüüd natuke komide kombestikust Näiteks mis on teie rahvustoit?
Komis süüakse väga meelsasti pelmeene. Kuigi pelmeenid pole pärit Komist, võib seda ikkagi nimetada meie rahvustoiduks.
Kui sageli komid oma keeles laulavad ja rahvatantse tantsivad?
Meil on ansambleid, kes laulavad komi keeles. Nende ansamblite liikmeteks on enamasti vanemad inimesed. Komi laulude ja tantsude vastu tunnevad huvi aga ka noored. Komi laule kuulda, tantse näha ja meie rahvarõivaid vaadata võib iga aasta oktoobris ka Eestis soome-ugri hõimupäevadel.
Paul Ariste oskas väga paljusid keeli ja paljudes nii kõnelda kui ka kirjutada. Keeleoskuse täpset definitsiooni ta aga ei määratlenud ja vaevalt seda teha saabki. Mida tuleks aga teha selleks, et säiliks lugupidav suhtumine erinevate keelt vastu, et keeled ei ununeks?
Mina pean oluliseks seda, et juba lastes äratataks huvi keelte õppimise vastu.
JAAN LUKAS
