Kolmes Jõgevamaa majapidamises tuli pärast veterinaar- ja toiduameti inspektorite erakorralisi kontrollkäike juulikuus sigade pidamine lõpetada. Järelkontrollil fikseeriti seapidamise lõpetamine.
Juulis pärast katkujuhtumeid väikepidajate lautades viisid Jõgevamaa veterinaarkeskuse spetsialistid maakonna sigalates läbi erakorralise kontrolli. Kokku kontrolliti 22 tegutsevat farmi. Läbi käidi ka need laudad, kus viimastel aastatel on sigu peetud, kuid praegu seal kärssninasid ei teatud olevat, neid lautasid oli 43. Kokku kontrolliti 65 ettevõtet või majapidamist.
Kuuele majapidamisele ettekirjutused
Jõgevamaa veterinaarkeskuse juht Harles Kaup rääkis, et 22 laudast olid kolm juba seapidamise ise lõpetanud. “Kuuele majapidamisele tehti ettekirjutusi, peamiselt puudutas see bioohutuskava täiendamist, tarastamise parandamist. Puudused tuli likvideerida nädala-paari jooksul. Kõik majapidamised täitsid ettekirjutused. Kolmes majapidamises aga tuvastasid inspektorid olulisi bioohutusnõuete rikkumisi ‒ sigu peeti koos teiste kariloomadega ja esinesid ristsaastumise ohud sööda käitlemisel. Nendes majapidamistes ei olnud võimalik bioohutusnõudeid kiiresti täita, seetõttu tehti neile ettekirjutus seakasvatuse lõpetamiseks,” ütles Kaup.
Maakonnas on kokku viis suurt seafarmi. Nendes lautades olid bioohutusnõuded veterinaarkeskuse juhi sõnul täidetud. “Suuremad tootjad on ka pidevalt olnud veterinaar- ja toiduameti maakondliku keskuse järelevalve all ning olukord nendes on teada. Kõikides väikestes majapidamistes ei olnud aga keskuse veterinaarametnikud käinud, kuna need olid siiani volitatud veterinaararstide järelevalve all,” lisas ta.
Jõgevamaal oli augustis kokku 16 majapidamist ja ettevõtet, kus sigu peeti. Mõned majapidamised on veel seakasvatust likvideerimas ning järgmise aasta alguseks võib Jõgevamaale jääda alla 15 seapidaja.
Sigade arv ei ole oluliselt muutunud, praegu on meil maakonnas umbes 19 000 kärssnina.
“Suurtes farmides toimunud muutustest nii palju, et Paju talu sigala on lõpetanud n-ö täistsükliga tootmise, nemad jäävad ainult nuumafarmiks. Põrsad ostetakse sisse. Taastunud on ka eelmise aasta augustis katku läbi kannatanud Puurmani sigala töörütm. Puurmani farmist on peale nõutud uuringuid juba esimesed põrsapartiid liikunud Laeva sigalasse nuumale. Ka Paju talu sigala on Puurmanist võõrdepõrsaid nuumale ostnud,” märkis Kaup.
Metsast on sead otsa saanud
Metssigu meie maakonda enam kuigi palju jäänud ei ole. Kui juulis diagnoositi veel 33 metsseal sigade Aafrika katk, siis augustis on seda haigust diagnoositud kõigest kolmel loomal. Neist kaks kütiti Kalanas ning üks Patjalas.
“Põllumeestega rääkides on selgunud, et nisupõllud on täiesti metsseakahjustusteta, see tähendab et metssigu lihtsalt ei ole,” lisas Kaup.
HELVE LAASIK
