Kolmekordse koormusega

Esiliiga põhiturniirilt kogus Audentes/Kuremaa SK meeskond neli võitu ja 18 kaotust. See tulemus andis liiga nõrgemas, B-alagrupis eelviimase, seitsmenda koha. Viimaseks jäänud EPMÜ langes automaatselt teise liigasse, Audentes/Kuremaa pidi oma esiliiga väärilisust tõestama testturniiril, kus saadi vastasteks U20 vanuseklassi noortemeeskondadest Estiko/Tartu Terminaal ja II liigast Elion/Eltel. Estiko/Tartu Terminaali õnnestus Audentes/Kuremaal võita mõlemas mängus. Elion/Eltelile kaotati esimene, Tallinnas peetud mäng kolme punktiga, koduväljakul võideti neid aga kuue punktiga. Esikoht testturniiril andis Audentes/Kuremaale õiguse mängida ka tuleval aastal esiliigas.

“Võimalus esiliigas kaasa lüüa langes meile sülle üsna ootamatult nädal enne hooaja algust,” ütles Audentes/Kuremaa SK treener Raivo Tralla. “Seetõttu tuli meeskond komplekteerida kiirustades ning osa mängijaid jäi korraliku ettevalmistuseta. Vaatamata sellele lootsin Eesti korvpalli praegust taset arvestades, et suudame esiliigasse n-ö puhaste paberitega ehk siis testturniiri mängimata püsima jääda. Nii see küll ei läinud, aga liigast välja me ka ei kukkunud ning see on põhiline.”

Koos testturniiriga mängis Audentes/Kuremaa esiliigas 26 mängu, millest võitis seitse. Kaotatud mängudest hindab Raivo Tralla kuut või teatud reservatsioonidega koguni kahtteist sellisteks, mis oleksid olnud täiesti võidetavad. Tosin mängu kaotati nimelt kümne või vähema punktiga ning selline vahe on hea õnne ja tahtmise korral võimalik üsna ruttu tasa mängida.

“Esimesel esiliigahooajal mõjutas mängutulemusi kindlasti meeste vähene kogemus,” arvas Raivo Tralla. “Tuleviku-usku annab aga see, et parimad mängud mängisime me just tugevate vastaste vastu.”

Tralla sõnul pidasid paljud esiliigasse minekut hullumeelseks ettevõtmiseks, aga maapõhja, nagu pessimistid ennustasid, meie noormehi siiski ei tambitud. Kui esiliiga meeskonda suudetaks kokku koondada kõik maakonnast võrsunud tugevad mängijad ? aga just maakonna esindusena esiliigameeskonda Tralla meelest käsitleda tulekski ?, siis poldaks ses seltskonnas sugugi peksupoisid. Samas on esiliigameeskond hea väljund igale perspektiivikale noorele korvpallurile.

Viies koht ja pronks

Suurem osa esiliigameeskonna liikmetest said sel hooajal tegelikult topelt- või koguni kolmekordse mahvi, sest nad tegid kaasa ka üleriigilisel noorte U20 ja A-vanuseklassi turniiril osalenud võistkondades. U20 turniirilt loodeti medalit, paraku pidi aga Kuremaa SK leppima viienda kohaga.

“Piltlikult öeldes jäi meil medalist puudu kolm punkti ? need, millega me kaotasime KK Kalevi Pojad vastu mängitud mängu,” ütles Raivo Tralla. “Suutnuks me neid võita, oleksid medalid käes olnud.”

U20 meistrisarja liidri, Tartu Rocki duubelmeeskonna võitu ei ohustanud Tralla sõnul miski: nende edumaa oli liiga suur. Edasi tuli aga juba üsna ühtlane seltskond ? TTÜ KK/Arco Vara, KK Kalevi Pojad, Estiko/Tartu Terminaal, Kuremaa SK ja Pärnu LSK, kellest hõbeda võinuks saada kes iganes. Asjad kujunesid nii, et hõbeda sai TTÜ KK/Arco Vara ja pronksi KK Kalevi Pojad.

U20 sarja “prohmaka”, nagu Tralla seda väljendas, heastasid A-klassi poisid, kes mängisid end pronksile. A-klassiski oli Tiit Soku Korvpallikooli näol kindel liider, edasi tuli jälle mitu enam-vähem võrdset võistkonda, Kuremaa nende hulgas.

“Mängijate poole pealt olime kõige nutusemas seisus meie ja Tartu Pallillubi/Estiko meeskond,” ütles. “Meie kõige pikem mängija, tsenter Martin Mardo vigastas end veerandfinaalmängus ning vaatas finaalturniiri pealt kipsis jalaga. Poolfinaalis kaotasime vigastusega veel teisegi mängija, Karel Limbergi. Aga nutusest olukorrast tulid poisid auga välja.”

Ise tahtsid

Asjaolu, et paljud poisid tegid kaasa kõigis kolmes esinduses, kajastus kindlasti ka mängutulemustes: mõnikord tuli poistel ju viis päeva jutti mängida. Nädalavahetused olid praktiliselt kõik kinni ning esiliigamängudelt jõuti mõnikord tagasi alles pärast keskööd. Aga järgmisel hommikul tuli jälle koolipingis olla ning millalgi veel õppidagi…

“Aga ise me endale sellist hooaega tahtsime,” tunnistas Raivo Tralla. “Müts maha poiste ees, kes lõpuni vastu pidasid. Eriti tahaks kiita Margus Zavatskit, Ardi Oja, Kait Koppelit, Märt Trallat, Jaanus Annokit, Rain Künnapuud, Mikk Lõhmust, samuti Alan Helmi ja Sverre Mäeseppa, kes küll juba oma tegemiste-toimetamistega Tallinnas, ent leidsid ikka aega meile esiliigasse appi tulla.”

Raske hooaeg näitas Tralla sõnul hästi, kes mis masti mees on ning kes võiksid tulevikus veelgi kõrgemal tasemel korvpalli mängida. Kahjuks oli ka neid, kes hooaja kestel käed püsti tõstsid.

“Kui 18-aastane noormees loobub korvpallist keset hooaega ja ütleb, et ta ei jaksa, siis saab tal edaspidises elus üsna raske olema,” arvas Tralla. “Meie kaasaegses karmis ja kiires elus edasi jõudmiseks peab olema tugev nii vaimult kui kehalt.”

Jõgevamaa nooremate aastakäikude korvpallipoiste hooajast tuleb Vooremaas juttu edaspidi.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus