?KOIT kava on eestikeelne suupärasem lühend ühest EL struktuurifondi meetmest, mille ametlikuks nimeks on meede 4.6 ehk kohalik sotsiaalmajanduslik areng. Sellel on osa 4.6.1 ehk kohaliku elukeskkonna arendamine,? rääkis maavalitsuse majandusarengu osakonna juhataja Mati Jõgi.
Need aastate lõikes jaotatud rahad peavad saama kasutatud ja viimased maksed tehtud 2008. aasta novembriks.
Põhinimenimekirja kantud seitsmel Jõgevamaa asutusel võimalik tänavu taotleda kahele objektile kokku 5, järgmisel aastal kolmele objektile kokku 7 ja ülejärgmisel aastal kahele objektile kokku 7 miljonit krooni.
ERDF rahastab projekte kuni 80 protsendi ulatuses ja kuni 20 protsendi ulatuses abikõlbulikest kuludest peab katma Eesti avalik sektor – kas siis konkreetselt kohalik omavalitsus või riik.
Taotlusi laekus 50 miljonile
?Erasektor võib ka osaleda, kuid seda raha ei loeta 20 protsendi hulka, vaid täiendava rahana,? selgitas Mati Jõgi.
Investeeringute vajadus on aga tunduvalt suurem. Kokku laekus taotlusi 50 miljoni krooni ulatuses. Ainult Puurmani lossi kordategemiseks oleks vaja ligi 30 miljonit krooni.
?Puurmani valla- ja koolijuhid jõudsid järeldusele, et kui nad tuleval aastal suudavad lossi teise korruse korda teha, siis tõstvad ka oluliselt kooli kvaliteeti, eelkõige õppimistingimuste parandamisega. Nende taotluse suuruseks on 3,5 miljonit krooni,? lausus Mati Jõgi.
Käesoleval aastal on Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskusel võimalik esitada EASile ja lõpptaotlusega aktiviseerimiskeskuse täielikuks valmisehitamiseks taotleda 1,021 miljonit krooni ning Mustvee Gümnaasiumi renoveerimiseks ligi 4 miljonit krooni.
Tulevaks aastaks on peale Puurmani Keskkooli võimalik taotleda Pajusi vallale 0,57 miljonit krooni tänavalgustuse renoveerimiseks ja Pala põhikoolile 2,8 miljonit krooni kunsti-, arvuti-, muusika- jne aineklasside ehitamiseks.
2006. aastaks on Torma põhikoolil võimla valmisehitamiseks võimalik taotleda 5 miljonit krooni ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi võimla, aula ning vestibüüli renoveerimiseks 2,9 miljonit krooni.
Raha saab, kui taotlus heaks kiidetakse
“Põhinimekiri iseenesest raha veel ei taga, kuid annab sinna pääsenutele õiguse esitada niinimetatud lõpptaotlus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS). Rahastamise tagabki ainult lõpptaotluse heakskiitmine,? nentis Mati Jõgi.
2004. aasta projektide osas saab EASile esitada lõpptaotlusi juba alates 10. novembrist.
?Projekti kirjutajatel tulebki suurem töö ära teha just lõpptaotluse koostamisel, sest see on tunduvalt detailsem ja ka konkreetsem kui eeltaotluse esitamine. Rahastamist taotlev projekt peab väga selgelt näitama, millise investeeringuga on tegemist ja miks see tehakse,? märkis maavalitsuse majandusarengu osakonna juhataja.
8. juuliks pidid aga kohalikud omavalitsused esitama maavalitsusele põhinimekirja pääsemise eeltaotlused. Nende vastuvõtmine, kontroll, hindamine, KOIT kava nimekirja kokkupanemine ja selle kooskõlastamine Jõgevamaa Omavalitsuste Liidus oli täies ulatuses maavalitsuse korraldada.
Reservnimekirja muudeti
Reservnimekirja on Jõgevamaalt lülitatud neli objekti kogusummas ligi kaheksa miljonit krooni. Nendeks on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppeklasside renoveerimine kogusummas 3,36 miljonit krooni, Adavere õpilaskodu teise etapi rajamine summas 1,52 miljonit krooni, Mustvee lasteaia renoveerimine 2,87 miljonit krooni ja Palamuse lasteaia Nukitsamees hoonete renoveerimine 1 miljoni krooniga.
Mati Jõgi andmetel käivitub see nimekiri alles siis, kui keegi näiteks mõnest teisest maakonnast kogu riigi peale koostatud ühtsest põhinimekirjast välja kukub.
?Kui näiteks Valgamaal, Saaremaal või mõnes teises maakonnas projekt ei realiseeru, siis võib selle asemele põhinimekirja pretendeerida kasvõi mõni meie maakonna projekt. Ja loomulikult võib juhtuda ka vastupidi,? lausus Mati Jõgi.
?Meie omavalitsuste liit tegi ettepaneku muuta KOIT kava reservnimekirja. Selle tulemusena tõsteti sinna Palamuse lasteaia renoveerimise projekt, mis oleks muidu sealt välja jäänud. Ja sellega nõustus ka maavanem,? lisas ta.
RAIVO SIHVER
