Palamuse kalmistul taasavati esmaspäeval Vabadussõjas langenute mälestussammas, mis on juba kolmas sama kavandi järgi ja samal eesmärgil püstitatud mälestusmärk selles paigas.

Esimese, 1924. aastal kujur Anton Starkopfi kavandatud ja kohalikust põllukivist tahutud samba eluiga kujunes lühikeseks: 1950. aastatel hävitasid selle nõukogude võimu esindajad. Lühikest aega sai kalmistul seista ka 1994. aastal taasavatud sammas. Sedakorda ei jäänud mälestusmärgi eluiga lühikeseks mitte ideoloogilistel, vaid puhttehnilistel põhjustel: 1990. aastatel oli rahapuuduse tõttu valitud samba ehitamiseks odavam tehnoloogia, st sammast ei tehtud mitte täisgraniidist, vaid graniitplaatidega kaetud armeeritud betoonist. Paraku hakkasid plaadid loodusjõudude mõjul pragunema ning nende vahelt välja voolanud betoonisegune vesi rikkus samba välimuse.

Möödunud laupäeval avatud sammas on taas täisgraniidist ning selle püstitas OÜ S.P.M. Invest. 875 000 krooni maksma läinud samba püstitamisse andsid oma rahalise panuse nii vallavalitsus, riik kui ka eraannetajad.

Aegade side

“On hea, et aegade sidet väärtustatakse ja uuendatakse,” ütles avamistseremoonial Riigikogu liige Villu Reiljan. “Eesti riigi olukord pole julgeoleku seisukohalt küll kunagi olnud parem kui praegu, aga see ei tähenda, et võiksime end lõdvaks lasta. Ka täna tuleb meil panustada meie iseseisvuse püsimisse.”

“Kui meile vahel tundub, et Eesti iseseisvus saadi omal ajal kätte niisama kergelt, nagu see laulva revolutsiooni ajal taastati, st ilma püssipaukude ja verevalamiseta, siis täna avatav sammas aitab meile meelde tuletada, et nii see ei olnud,” ütles maavanem Aivar Kokk. Palamuse vallavolikogu liige Jaan Koll avaldas heameelt, et volikogul leidus head tahet uue samba püstitamine ette võtta ja selleks toetajaid leida.

“Kui jätkub ühtsust, suudetakse ka mägesid paigast liigutada,” arvas Koll.

Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann andis aga kokkutulnuile lühiülevaate sellest, kuidas said püsti kaks eelmist samale kohale püstitatud mälestussammast. Esimene sammas püstitati 1922. aastal asutatud Vabadussõjas Langenute Mälestussamba Palamuse Komitee eestvedamisel. Kavand telliti skulptor Anton Starkopfilt, teostajateks olid neli-viis meest eesotsas kiviraidur Anton Pärnaga. 29. mail 1924 avatud samba maksumuseks kujunes 265 000 marka.

Nõukogude ajal lasti see sammas, nagu teisedki Vabadussõjas langenute mälestussambad, õhku. Samba taastamise idee käis välja 1987. a septembris Palamusel loodud Muinsuskaitseklubi. Kõigepealt kaevati 1988. a suve jooksul välja 1951. a õhku lastud samba suuremad tükid, mis olid maetud kalmistust 200-250 m ida poole ehk samasse kohta, kust esimese samba jaoks graniiti võeti. Praegu seisavad need muuseumi juures. Suurem hulk tükke, mis olid segamini prahi ja klaasikildudega, jäeti auku ja on seal tänaseni.

Vaimne väärtus

27. veebruaril 1991 moodustati Palamuse Vabadussõjasamba Taastamise Komitee koosseisus Arne Tegelmann, Aare Koll, Li Lind ja Tiina Tegelmann. Korjanduslehtedega saadi 183 üksikisikult ja viielt perekonnalt kokku 2483 rubla. Toetasid ka ettevõtted ja asutused, aga kiire inflatsiooni ja mitme lepingu liivajooksmise tõttu lükkus samba valmimine edasi. Pärast krooni kehtestamist käivitus rahakogumine uuesti ja seda annetasid lahkemini just asutused. 29. mail 1994 taasavatud samba teostamisel olid ametis Tallinna skulptor Paul Uibopuu ja tema abiline  Ants Viitmaa. Taasavamisel viibis tollane siseminister Heiki Arike, samba õnnistas Palamuse koguduse hooldajaõpetaja Margit Nirgi.

Möödunud laupäeval samal kohal uut sammast pühitsedes avaldas EELK Palamuse koguduse õpetaja Jaan Nuga arvamust, et vaimse väärtusena säilis mälestussammas ka neil enam kui neljal aastakümnel, mil seda füüsilisel kujul kalmistul ei olnud. 

Pidulikul sündmusel musitseeris Taani Kodukaitse Arhusi puhkpilliorkester.

RIINA MÄGI