Kolm Saare valla küla – Vanassaare, Saarjärve ja Pedassaare küla – on talletanud oma lähiajaloo ja külade kokkutulekul laupäeval Saare mõisa ürdiaias oli kõikidel huvilistel võimalik neid raamatukesi ka osta.
Külade ajaloo talletamise eestvedajaks oli Hillard Puusepp. Tema innustas ka igast külast veel inimesi, kes organiseerimise raske töö enda kanda võtsid. Nii talletasid Vanassaare talude ajaloo kaante vahele Vello Päll, Hillard Puusepp ning Luule ja Uno Arula, Saarjärve külas kogusid materjali Urve ja Heino Sulger, Hillard Puusepp ja Pedassaares Udo Oole.
Urve Sulger ütles, et neid pani tegutsema kadedus. „Kuidas teised saavad teha ja meil pole. Sellepärast hakkasimegi tegutsema,“ lisas ta.
Vello Päll meenutas Urve ja Heino Sulgeri külaskäiku koos väikese brošüüriga ühe küla elanike nimekirjaga, mis sai raamatute koostajatele esialgu eeskujuks, kuid siiski otsustati minna kaugmale ja sügavuti.
„Kirjutasime üles küla ajaloo. Vanassaare külas on olnud kirik, kõrts, veski, hõberebasekasvatus, savivabrik. Inimesed ei teadnudki seda. Kindlasti võib raamatus olla ka mõningaid apsakaid, aga neid saab parandada,“ lisas Päll.
Udo Oole sõnul õhutas teda tööle Hillard Puusepp. „Tegin nii, nagu oskasin – küsitlesin inimesi, uurisin kirjandust. Siis tegime majakohtadest pilte, samuti mainisime ära kõik inimesed, kes meie külas ühel või teisel ajal on elanud. Kasutasin Jõgeva arhiivi 1947. ja 1948. aasta majapidamiste andmeid, aga seal polnud kuigi palju infot. Kindlasti saaks rohkem materjali Tartust, kuid arhiivis töötamine eeldab saksa keele oskust. Samuti oli abi 1939. aastal välja antud raamatust „Eesti talundid“, nentis Oole.
Suure töö tegi Udo Oole ära talvel, enam-vähem sai ta materjali kokku märtsiks. Tema sõnul on oluline, kui inimesed teavad mõnd asja teistmoodi olevat, siis saab seda parandada.
Pedassaare külas on varem olnud 27 majapidamist, järele on jäänud seitse. 2007. aasta andmetel on Saare valda Pedassaare külla registreeritud vaid 15 inimest.
Pedassaare küla oli 1941. aastal kolm ööd ja päeva sakslaste ja venelaste vahel pooleks jaotatud. Palju talusid põles ära, palju inimesi hukkus. Neid kohti pole enam pärast sõda taastatud, alles jäänud pereliikmed kolisid mujale.
Saare mõisa ürdiaias peetud külade kokkutulekul nauditi kultuuriprogrammi ning söödi koos hernesuppi. Rahvast oli vihmasest ilmast hoolimata kokku tulnud rohkem kui kunagi varem.
HELVE LAASIK
