Adavere noorem rühm konkureerib lastetantsu kategoorias ning esitab lõppkontserdil tantsu “Sokiloomad”. Nagu pealkirigi ütleb, on selles tantsus peatähelepanu tantsijate käte otsa tõmmatud sokkidel: pähe joonistatud silmadega sokid on kui käpiknukud, millega tantsijad vahvalt mängivad.
Adavere vanem rühm konkureerib vabatantsu kategoorias ja esitab tantsu “Suveöö juhtum”. See on kui ühtse sü?eega vaimukas minietendus sellest, kuidas noorteseltskond telklaagris aega veedab ning üksteisele tavalisi laagrivempe viskab.
Fööniksi kolmest piirkonnavooru pääsenud tantsust pääses lõppkontserdile Ukraina möödunudaastasele võidu-eurolaulule üles ehitatud “Väsimatud”, mis konkureerib estraaditantsu kategoorias. Juba Jõgeval maakonnavoorus ütlesid ?üriiliikmed, et Ruslana laulu järgi tehtud tantse on nad näinud sel aastal õige mitmeid, ent Fööniksi oma on neist üks paremaid.
Jackpot
Kuigi Koolitantsu viimane, Tartu piirkondlik voor (just selles meie maakonna tantsijad osalesidki), toimus juba märtsi viimasel nädalavahetusel, selgusid lõppkontserdile pääsejad alles 4. aprilli hilisõhtuks: selleks, et otsused oleksid võimalikult loogilised, õiglased ja hästi põhjendatud, töötas Koolitantsu meeskond lõppkontserdile pääsemiseks välja üsna keerulise süsteemi ning seetõttu võttis otsuste tegemine ?üriil ka päris palju aega.
“Hea meel on edasipääsemise üle muidugi ? nii mul kui lastel,” ütles Adavere rühmade juhendaja, huvijuht Terje Õunapuu. “Olen täitsa nõus sellega, mis Koolitantsu meeskond festivali kodulehele oli kirjutanud: et kõik lõppkontserdile pääsenud ongi juba hakkama saanud millegi erakordsega, seal laureaadiks tulek on aga võrdne suisa jackpoti tabamisega lotomängus.”
Kui arvestada, et Pärnu kontserdimajas ja Endla teatris 23. ja 24. aprillil toimuvale lõppkontserdile pääses vaid kümnendik kõigist festivali eelvoorudes esitatud tantsudest, siis on sinna saamine tõepoolest midagi erilist.
“Midagi muutma me tantsude juures nüüd küll enam ei hakka,” ütles Terje Õunapuu. “Ja õigupoolest pole meil selleks aegagi, sest valmistuda tuleb muudekski etteasteteks ? volbriöö omaks näiteks. Koolitantsul esitatavate tantsude üha uuesti ja uuesti läbitantsimine läheks lastele igavaks ka.”
Terje Õunapuul on lastega hea klapp ja ta väidab, et nad on tantsude täieõiguslikud kaasautorid.
“Kui mõni tants kehvasti välja kukub, siis on viga enamasti selles, et ma pole tantsijatega ühele lainele saanud,” kinnitas Terje. “Mis aga kostüümidesse puutub, siis nende hankimine nõuab parajat nuputamist, sest maaperede keskmist olukorda arvestades meil kodude toetusele eriti loota ei tasu. Seekord kasutasime ära näiteks möödunudaastase koolinoorte tantsupeo aegsed kostüümid ja ühed varasemast ajast pärit mütsid. Ühele rühmale läksid mütsid pähe üht-ja teisele teistpidi ? ning oligi asi joones.”
Homme Soome
Nagu Terje Õunapuu jaokski, ei olnud ka Föööniksi juhendaja Merleen Läänemäe jaoks oma tantsurühmaga Koolitantsu finaali pääsemine esmakordne kogemus. Ja Merleengi kinnitas, et rõõm on suur, aga spetsiaalselt finaaliks valmistuda pole enam aega.
“Sõidame Fööniksiga reedel Soome noortefestivalile, kuhu meid kutsus möödunud suvel koos meiega Luual tantsulaagris olnud Parkano rahvatantsurühm,” ütles Merleen. “Ja pärast seda jätkuvad ettevalmistused kultuurikeskuse tantsustuudio rühmade tänavuseks ühislavastuseks Kuukild III.”
VII-IX klasside vanuserühmas ja estraaditantsu kategoorias lõppkontserdile pääsemist peab Merleen suureks saavutuseks: ühest küljest on tegemist kõige rohkearvulisema tantsijaskonnaga vanuserühmaga, teisalt ollakse estraaditantsu kategoorias tehnika ja kehakooli suhtes mõnevõrra norivamad kui näiteks vabatantsus. Möödunud aastal tõigi ühele kultuurikeskuse tantsustuudio rühmale finaalikoha just vabatantsu esitamine.
“Kuna lõpkontserdi ajakava pole veel paigas, ei tea me, kummal päeval ja millises saalis esineme,” ütles Merleen. “Küll on aga selge, et lisaks Fööniksi tüdrukutele võtame kaasa veel niipalju muude tantsustuudio rühmade tantsijaid kui bussi mahub: teiste esinemise jälgimine on ju üks osa õppeprotsessist.”
RIINA MÄGI
