Kolm ennustust “kümnesse”

Koos talvega sai Jõgeval läbi ka MTÜ Miinus 43,5 korraldatud traditsiooniline külmaennustusvõistlus. Nagu mullugi, läksid täpsemad ennustused suisa „kümnesse”, ja nagu mullugi, oli võitjaid kolm.

 

Nendeks, kes juba enne talvist pööripäeva suutsid ette öelda, et Jõgeval selle talve pakaselisimal päeval kraadiklaas kolmekümmend kolme külmakraadi näitab, olid Võduveres elav Eldur Orupõld, Vana-Jõgeva külas elav Tiit Kilkmees ja Tallinnas elav Igor Gräzin.

ASi EG Võrguteenus hooldusjuht Eldur Orupõld täpsustas küll, et tema võlgneb ennustusvõistluse võidu eest tänu abikaasa Edale. Kui Eldurile Jõgeva kesklinnas detsembri algul peetud puupäeval külmaennustustalongid silma jäid, leidis ta, et peaks ikka ka ennustama, ja kui, siis juba suurelt. Nii tahtiski ta paberile panna uue Jõgeva ja kogu Eesti külmarekordi ehk -44 kraadi. Et pastakas oli Eda käes, kes abikaasa kõrgelennulist mõtet ei jaganud, said kirja küll tõesti kaks ühesugust, ent veidi väiksemat numbrit, st -33 kraadi.

Eks naistel ole ikka seda nõiaverd ja seepärast aimavad nad asju paremini ette,” arvas Eldur. Tema ise vaatab pigem faktidele näkku ja teeb neist loogilisi järeldusi. Näiteks tänavutalvise rohke lume kohta arvab Eldur, et ju see millekski vajalik oli, ning arvatavasti selleks, et anda põldudele piisavalt niiskust järjekordse põuase suve üleelamiseks. Nii et Elduri arvates tuleb eelolev suvi taas ilus.

Ka Jõgeva- ja Tartumaalt Riigikogusse valitud Igor Gräzin pani oma ennustuse kirja puupäeval ning ennustusvõistluse võidu sai ta justkui kompensatsiooniks selle eest, et Reformierakonna võistkonnal, millesse ta kuulus, veebruaris toimunud jääpurikafestivalil pärast kahetunnist veeniristamistki purikat nööri otsast alla saada ei õnnestunud.

Tänane ja homne ilm

“Just sellist temperatuuri ennustusse kirja panema ajendas mind kaks asjaolu,” ütles Igor Gräzin. “Lumerohkusest oli näha, et talv tuleb külm, aga mitte äärmuslikult külm. Samas näitas eelmine talv, mil suur lumi tuli hiljem, et temperatuur ei jää ülimadalaks pikaks ajaks, vaid tuleb lühemaid külmalaineid. Noh, ja sel juhul võis ju arvata, et kuhugi 33 kraadi kanti seda külma tuleb.”

Gräzini sõnul kehtib ilmaennustamisel raudne reegel: tõenäosus, et homme tuleb sama ilm, mis täna, on 78 protsenti. Kogu ilmajaamade ja kosmoseaparaatide võrk suurendab ennustuste paikapidavust 84 protsendini. Seega suurendavad kulutatud miljardid ennustuse täpsust vaid kuue protsendipunkti võrra, mis ei ole just suur efektiivsus.

“Võin öelda, et olen niisama kõva ilmaennustaja kui kõik teised,” võttis Gräzin jutu kokku.

Eldur Orupõld oli ainus, kes kohale sai tulla, kui MTÜ Miinus 43,5 ja Jõgeva ilmahuvikeskuse esindajad möödunud kolmapäeval külmaennustusvõistlusest kokkuvõtteid tegid. Kõige lühem maa oli tal ilmahuvikeskusse tulla ka: ta elab ilmajaamast ja  nimetatud keskusest vaid kiviviske kaugusel. Paarkümmend aastat tagasi oli ta ilmajaamas poole kohaga töölgi: käis vaatluspõllul auke puurimas ja sõidutas spetsialiste kaugematele vaatlusväljakutele. MTÜ Miinus 43,5 juhatuse esimees Raul Taul ja juhatuse liige Kalmer Lain andsid Eldur Orupõllule üle aukirja, soojad käpikud ning digitaalse välis- ja toatermomeetri. Teised võitjad said või saavad oma auhinnad kätte hiljem.

136 ennustajat

Ilmahuvikeskuse tublide naiste tehtud kokkuvõttest selgus, et 2010.-2011. aasta talve madalaimat temperatuuri võttis vaevaks ennustada 136 inimest. Neist kümme arvas, et 25 külmakraadist allapoole temperatuur sel talvel ei lange. 42 inimest ennustas, et madalaim temperatuur jääb -25,1 ja -30 kraadi, 52 inimest, et -30,1 ja -35 kraadi, 24 inimest, et -35,1 ja -40 kraadi ning 7 inimest, et -40,1 ja -45 kraadi vahele. Üks inimene aga pakkus koguni, et kraadiklaasi näit langeb alla 45 külmapügala.

Nagu öeldud, oli selle talve rekordkülm Jõgeval 33-kraadine ning selline temperatuur mõõdeti välja 18. veebruaril. Eesti selle talve külmarekord mõõdeti samal päeval välja Jõhvis, kus õhutemperatuur oli -33,4 kraadi. EMHI meteoroloogiajaamade andmete põhjal koostatud selle talve pakaste edetabelis hõivab Jõgeva -33 kraadi järel kolmanda koha Väike-Maarja -31,5 kraadiga (ka see temperatuur mõõdeti 18. veebruaril). Edetabeli esikümnest leiab aga veel kolm Jõgeval mõõdetud tulemust: -31,3 kraadi (4. koht, mõõdetud 19. ja 20. veebruaril); -30,6 kraadi (6.-7. koht, mõõdetud 15. veebruaril) ja -30,3 kraadi (8. koht, mõõdetud 23. veebruaril). Nii et külmalinna tiitlit kannab Jõgeva endiselt õigusega.

vaid kiviviske kaugusel Meie elamises külm õnneks midagi ära ei rikkunud,” ütles Eldur Orupõld. vaid kiviviske kaugusel Ainult õues olemise võimalusi jättis pakane napimaks. Aga minu meeleolu küll ilmast eriti ei sõltu: olen ju Eestimaa ilmaga sünnist saati harjunud.”

Igor Gräzin tõdes, et ilm on müstiline nähtus.

“Kümned ja sajad tuhanded inimesed katkestavad jutuajamise, söömise, armastamise jne hüüatusega “Tsst!!! Ilma hakatakse ütlema!”, justkui oleksime ikka veel piikidega metsa karujahile minevad kütid või suusameeskonna määrdemehed, aga mitte mugavalt kontoris või moodsa traktori kabiinis istuvad 21. sajandi inimesed,” ütles Igor Gräzin. “Ilm on rahvusvahelise suhtluse universaalne tema — kui muust rääkimiseks mõtteid ei ole, võib alati ilmast rääkida. Mina isiklikult ei salli külma tuult pimedal sügisel ja päikesepaistet suvises linnas. Mõlemad teevad nukraks. Esimene lootusetuse ja üksindustunde ning teine tunde pärast, et kusagil on pidu, millel mina ei osale.”

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus