Silma riivavate kolehoonete puhul saab kohalik omavalitsus omanikega kontakti hoida, juhtida tähelepanu rikkumistele, tunda huvi hoone seisukorra vastu ning seda pidevalt meelde tuletada. Kui mitteformaalne suhtlemine ei aita, siis järgmisena saab välja saata kirjaliku ettepaneku hoone korrastamiseks. Kui ka sellele ei reageerita, tehakse ettekirjutus. Esialgu ilma sunnirahata, pärast juba seda nõudes. Lagunenud hoonetega on hädas nii riik kui ka omanikud, sest kimbutab rahanappus.
Palamuse alevik on tänu Oskar Lutsule ja “Kevadele” üks külastatavamaid paiku Jõgevamaal. Kui huvireisijad Jõgeva poolt Palamusele sisse sõidavad, “tervitab” neid Suure tänava paremas servas pooleldi põlenud majavare. Nii on see paraku juba aastaid. Kui omakandi inimesed on selle vaatepildiga juba harjunud, siis võõrastel tekib kindlasti küsimus, kuidas paigas, kus justkui turismi edendada tahetakse, sellist koledust sallitakse.
“Selle majaga tegeles juba eelmine vallavanem Märt Jallakas ja ka mina lootsin, kui kümme aastat tagasi “uue luuana” ametisse asusin, peatselt probleemi lahendada, ent paraku pole see senini siiski õnnestunud,” ütles Palamuse vallavanem Urmas Astel. “Oleme pakkunud maja eakale omanikule majavare vastu korterit, ent tema eelistab elada küttekoldega kuuris ega taha oma kodunt kuhugi minna. Ka trahvi pole talle mõtet teha, sest selle maksmiseks pole tal raha. Ta saab ju niigi aeg-ajalt sotsiaaltoetust. Nii et määratud trahvi peaksime pärast sisuliselt ise kinni maksma.”
Masu lõpetas ehitusaja
Silma riivavaid ehitisi on vallavanema sõnul ka teistes Palamuse valla suuremates asulates, kusjuures mõnikord on keeruline välja uurida sedagi, kellele hoone täpselt kuulub ehk siis keda korrale tuleks kutsuda. Kudina küla ilmet rikub aga suisa valla omand.
“Kuulutasime poollagunenud veski ja vana aidahoone omal ajal peremehetuks varaks ja võtsime valla omandisse, sest lootsime, et selles kenas järveäärses paigas tahab keegi nende baasil midagi arendama hakata,” ütles Urmas Astel. “Algul huvilisi oligi, aga kuni vaieldi, kes kinnistu endale peaks saama, tuli masu peale ja ehitusaeg sai otsa. Paar aastat tagasi kukkus aga aida katus sisse ja pilt läks veelgi inetumaks. Nüüd ootame, millal KIK järgmise tondilosside lammutamise toetuste taotlemise vooru välja kuulutab. Kui toetust saame, lammutame varemed lihtsalt maha. Kui kellelgi tekib aga soov hooned ära osta ja korda teha, siis anname need käest meelsasti, ainult maamõõtmiseks ja mõnedeks muudeks toiminguteks tehtud kulutused tahaksime tagasi saada.”
Parem, kui maja tühjana ei seisaks
Torma vallavanem Riina Kull kinnitas, et munitsipaalomand nende vallas silma ei riiva. Eraomanduses olevatest kolehoonetest võis ta aga tuua mitu näidet. Neist kõige silmatorkavamad on Vaiatu ja Torma vahel asuva Räbala talu elumaja ja kelder, mis jäävad vägagi sõidetava Jõgeva-Mustvee maantee äärde.
“Selle kinnistu Soomes või kusagil veel kaugemal elavale omanikule on korduvalt meeldetuletusi saadetud, ent paraku pole ta neile reageerinud,” ütles Riina Kull.
Eriti markantne lugu juhtus tema sõnul omal ajal Sadala kooli internaadihoonega. See oli munitsipaalomandis, ent siis ilmusid välja seadusejärgse omaniku pärijad ning hakkasid maja tagasi nõudma. Et pärijaid oli palju, oli pärimisprotsess ise juba aeganõudev ja keeruline. Veelgi keerulisemaks tegi asja see, et majas elas sees üks kooli endine õpetaja, kes pidi endale kiiresti uue eluaseme otsima.
“Kogu see dramaatiline protsess lõppes sellega, et vana internaadihoone jäi tühjana seisma. Kui majas elanud vana õpetaja hoidis hoone jõudumööda korras, siis pärast tema sunnitud lahkumist on see üksnes lagunenud ning praegu valitseb seal tõeline õudusunenäo atmosfäär,” ütles Riina Kull. “Sadala teine häbiplekk on kunagise Sadala võitööstuse hoone, mis jääb Reastvere tee äärde. Üks ärimees ostis selle kunagi ära, aga hiljem müüs edasi. Nüüd on omanik kõigi nelja tuule poole kadunud ning hoone seisab ja laguneb. Kahjuks ei taha paljud kinnistuomanikud aru saada, et omandiga kaasneb vastutus.”
Vaja ka riigi otsust
Põltsamaal Veski tänaval asuvad Põltsamaa Majandusühistule kuuluvad laohooned, millest ühe hoone osa katus on viimaste talvede raske lumekoorma all kokku vajunud. Põltsamaa Majandusühistu juhataja Jüri Männiksaare sõnul on need tegelikult sealsamas kõrval asuva mõisahoone juurde kuulunud kunagised tallid. Põltsamaa Kooperatiivi õitseajal kasutati neid ladusid veel täies mahus, hiljem asus seal külmseadmete remondibaas ning sinna on ladustatud ka kaupluste sisustust. Majandusühistu ei kasuta seda hoonet juba sellest ajast alates, kui ETK süsteemis algas kaupade tsentraliseeritud vedu, kus vaheladusid enam ei vajatud. Selline logistiline süsteem võeti kasutusele enne 2000. aastat. Majandusühistu juhi sõnul ei ole neil õigust mõisakompleksi juurde kuulunud hooneid lammutada ja nad saavad seal ainult ehitusprahti koristada. Samuti on nende kohustuseks hoida korras laohoonete territoorium nii seest kui vahetult selle kompleksi piiri taga.
Männiksaar nentis, et Veski tänava ladude saatus ei sõltu ainult Põltsamaa Majandusühistust, vaid ka Eesti riigi otsustest.
Jõgeva valla initsiatiivil on viimastel aastatel likvideeritud kümmekond hoonet
Jõgeva valla järelevalve spetsialist Lembitu Vaiknemets tõdes, et niinimetatud “kolehooneid” on vallas pea igas asulas, kus kunagi oli külakeskus. Üles on vallas kirjutatud umbes nelikümmend lagunevat hoonet, kuid Vaiknemetsa arvates võib neid olla isegi poole rohkem.
Suuremad murelapsed tõi Vaiknemets ka loetelus välja: “Muret teeb Laiusel pooleliolev kahekorruseline paneelidest elumaja, mida kolhoosijärglane ei taha lammutada. Lagunenud majaga krunti Mustvee tee ääres Laiuseväljal müüb kohtutäitur. Kehvas seisus on vana mõisale kuulunud hoone aadressil Pilli 2, mille omanikud on pankrotistunud ja elavad Rootsis. Enamusel hoonetest on olemas omanikud, kuid neil pole majanduslikke võimalusi kallite lammutustööde korraldamiseks. Mõnel puudub ka tahtmine.”
Siiski kinnitas Vaiknemets, et vald on lagunevate hoonete likvideerimisega jõudumööda tegelenud. “Tegelikult on valla initsiatiivil kümmekond hoonet ka viimastel aastatel likvideeritud. Tuleb meelde vana vallamaja Siimusti teeristis, vana küün linna piiril Tartu suunas, bussijaama kõrval asunud kuur Vaimastveres, vanad maakivist küünid Kuristal, Vägeva raudeejaama laut, Kärdes kombainikuurid, kuur Vägeval, Kuremaal põlenud õppehoone jne. Sel aastal peaks likvideeritama valla initsiatiivil ja kulul Saldu maja Laiusel ja Siimusti Keraamika 15. Siimusti elumajapaneelide kohta läheb varsti kokkuostjale ettekirjutus,” loetles Vaiknemets.
i
EILI ARULA
RIINA MÄGI
TOOMAS REINPÕLD