Kõik sai alguse poisipõlve motohuvist

Igor Ellissoni kodus seisab suures toas riiulil vana foto, millel paariaastane Igor istub tähtsa näoga külgkorviga mootorratta sadulas, korvis aga muheleb Igori isa. See on tähendusrikas foto, sest poisikesepõlves tärganud motohuvist on alguse saanud ka need ettevõtmised, mille eest president Toomas Hendrik Ilves Igorit vabariigi aastapäeva eel Valgetähe V klassi teenetemärgiga tunnustas.

 

Rahvusvahelised motomatkajate kokkutulekud Jõgevatreff on muutunud Jõgevamaa suvede lahutamatuks koostisosaks. On kindlasti ka neid, keda kaherattaliste sõidukite suurenenud hulk maakonna teedel ja lisakogus müra häirivad, enam on aga neid, kes kokkutulekunädala laupäeval keskpäeva paiku Kuremaa-Jõgeva tee äärde või Jõgeva linna vahele tee äärde sätivad, et Kuremaa pargist motolaagrist linna suunduvat umbes kilomeetri pikkust motokolonni tervitada ning hingata sisse kaugete maade, seikluste ja vabaduse hõngu.

Igoril seisab möödunudaastasest motoparaadist silme ees kaks pilti: üks mees Kuremaa tee ääres motomatkajatele Eesti lippu lehvitamas ning soliidses eas daamid Mutso käänus motorahvast lilledega üle külvamas.

„Mõni võib öelda, et need on pisiasjad, aga nii mõnigi kaugelt tulnud habetunud motohunt on tunnistanud, et sellist vastuvõttu kohata on elamus: kammitsetud olekuga lääneeurooplastelt sellist oodata ei maksa,“ ütles Igor.

Tänavu jõuab Jõgevatreff kahekümnenda toimumiskorrani. Sel puhul tahab Igor esitleda Jõgeva linnas toimuval motoparaadil neid kümmekonda meest, kes kõigil kokkutulekutel kohal olnud. Igori arvestust mööda peaks nende hulgas olema üks soomlane, kaks rootslast ja kuus-seitse eestlast.

Mitte ainult odav õlu

Peale sooja vastuvõtu meelitab piiritaguseid motomatkajaid Jõgevatrefile ka võimalus nautida siinseid loodus- ja kultuuriväärtusi.

„Olen alati olnud seda meelt, et me ei peaks end välja pakkuma kui maad, kus on odav õlu, vaid kui maad, kus on ilus loodus ning väärikas aja- ja kultuurilugu,“ ütles Igor. „Väljasõite motolaagrist ümbruskonna kaunitesse paikadesse tegime Jõgevatrefi ajal varemgi, ent viimastel aastatel on Jõgeva linnaaedniku Taivo Paeveeru eestvedamisel käima läinud ka orienteerumismäng, mille käigus motomatkajad iseseisvalt meie vaatamisväärsusi üles otsivad ja nendega tutvuvad. Mida aasta edasi, seda populaarsemaks orienteerumismäng muutub.“

Nii on Jõgevatreff muutunud üpris tugevaks piirkonna turismi arendavaks teguriks. Ergutava „süsti“ saavad Jõgevatrefi ajal ka Jõgevamaa kaubandus-, toitlustus- ja majutusasutused.

Jõgevatrefi korraldusmeeskonna „raudvaraks“ on Igori enda poolt kunagi käivitatud Sadala mopeediklubi poisid, kelle hulgas on ka tema enda kaksikud pojad Argo ja Eigo.

„Kui ma erimeelsuste pärast esimees Oskar Kuuliga Kirovi kalurikolhoosi Omedu osakonna juhataja kohalt lahkusin, tahtis partei rajoonikomitee mind küll Kaarepere sovhoostehnikumi partorgiks suunata, ent mina otsustasin hoopis Sadala kolhoosi traktoristiks minna,“ meenutas Igor. „Sadalasse sellepärast, et mu isa, kes hoolega rajoonilehes Punalipp ilmuvaid toodangutabeleid jälgis, kinnitas, et seal on viljasaagid ning piima- ja lihatoodang kõige stabiilsemad. Sadala osutus heaks paigaks ka selle poolest, et sealne majandijuht Harald Joost oli valmis kõiki häid ideid toetama. Nii toetas ta ka mopeediklubi.“

Majandi töökojas oli kasutamata ruume, mille Igor ja poisid ise korda tegid. Algul käidi koos kaks korda, siis juba kolm korda nädalas ning lõpuks poisid õhtuti enam suurt mujal ei viibinudki kui töökojas masinaid putitamas. Sõideti mopeedidega muidugi ka ning käidi mitmel pool võistlemas.

Endiselt toimekas

Tänu sellele, et Igoril on „raudne“ meeskond välja kujunenud, ei avalda Jõgevatrefi korraldusprotsessile mingit mõju see, et Igori tervis salakavala haiguse Sclerosis multiplexi tõttu tal endal enam endise jõuga ringi rahmeldada ei võimalda. Ka põllupidamisest loobus ta juba mitu aastat tagasi. Küll aga saab ta edukalt hakkama enda idee järgi ehitatud lõbusõidulaeva Linda juhtimisega: see on juba mitmel suvel Kuremaa järvel kurseerinud ning Ellissoni Veskitalu on laevaprojekti käivitamise eest pälvinud 2008. aastal parima alternatiivsuunda viljeleva talu tiitli.

„Kui juba Linda kaptenisillal olen, siis seal saan kõigega hakkama,“ kinnitas Igor.

Ringi liikuda aitavad toimekal mehel praegu elektri-ratastool ja käsijuhtimisega väikebuss, millesse saab tagaluugi kaudu ratastooliga sisse sõita. Päeval, mil avalikustati presidendi poolt tänavu autasustatavate isikute nimed, oli Igor näiteks parasjagu teel Helsingi motonäitusele. Tänagi pole tal aega kodus olla ega Põltsamaale maavanema vastuvõtule minna, sest ta esindab Jõgevamaad Tallinnas toimuval turismimessil Tourest.

Mis elutoariiulil seisvasse vanasse fotosse puutub, siis see sai paar aastat endale toreda värvilise naabri. Uuel pildil istub vana külgkorviga mootorratta sadulas Igori väike tütrepoeg Thor. Korvis muheleb aga vanaisa Igor, kes muu.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus