Kõik on sündinud selleks, et kellekski saada

Kuigi see muusikal on noortest ja ilmselt ka rohkem neile mõeldud, tasub kõigil vaatama minna. Lood ja laulud ehk pole nii tuntud kui mitmetes varasemates Eestis etendunud muusikalides, kuid suurepärased osalejad laulavad need eredaks ja kauniks. Keda faktid huvitavad, siis “Fame? ehk maakeeli “Kuulsus? on samanimelise 1980. a linastunud mängufilmi ja teleseriaali järelkäija. Teleseriaal on võitnud kaks Kuldgloobust ja üheksa Emmy auhinda.

Sättinud end linnahalli tooli, tuleb seal üsna liikumatult püsida mõlemad vaatused ? ei mingit kaasaelamist peale lihtsa plaksutamise, sest jalgadel on nii kitsas ja liigutada end eriti ei saa. Muide, huvitav, kuidas suuremad inimesed ikkagi ära mahuvad??

Ja siis see hakkabki. Rõõmsad noored, kes on saanud sisse New Yorgi lavakunstikooli ja kelle joovastus on asendumas varsti algavate raskete tantsutrennide, laulutundide ja näitlejameisterlikkuse õpingutega. Nad kõik on sündinud selleks, et kellekski saada. Kõik on andekad, mõned eriti eredalt põlejad, protestijad või töötegijad. Mõned on juba kuulsad, mõned ihalevad selle järele. Täiuslik komplekt isiksusi, kes nelja kooliaasta jooksul peavad pühenduma samaväärselt nii üld- kui erialaainetele, alluma distsipliinile ja nooruslikule kirele, suunama seda nii kooli kui isiklikku ellu ja suutma väga palju?

Carmen Diaz (JZ Belle) on särav ja ahvatlev ja auahne, kuid soov kõike kiiresti saada lõpeb narkootikumide üledoosi ja surmaga. Kuid ka temal oli õigus kool pooleli jätta, uskuda libekeelset produtsenti ja siiski proovida kellekski saada. Tyrone Jackson (Danne Dahlin) on üliandekas tantsija, kes paraku kannatab düsleksia käes, samas aga on tunded Irise vastu ajendiks lugemine siiski selgeks saada. Nick Piazza (Sten Karpov) on juba ilma teinud reklaamimaailmas ja leidnud nii endale kirgliku austajanna Serena Katzi (Nele-Liis Vaiksoo) näol. Nick soovib jõuda kaugemale, kui olla lihtsalt hambapasta reklaaminägu. Ja ennast tõestab ta “Romeo ja Julia? proovis Romeona, kus stseeni tunnetesse on väga palju isiklikku pandud. Kahtlemata on äärmiselt mõjus ja koomiline ka tantsustseen, kus teemaks, kas Nick on gei või mitte. Iris Kelly (Irina Kikkas) on andekas tantsija, keda peetakse ülirikkast perest pärit olevaks, sest ta saabub igal hommikul kooli uhke limusiiniga. Tegelikult aga?. on ta isa limusiinijuht ja tüdruk on väiksest peale ränka tööd teinud, et kellekski saada. Tantsija Mabel Washingtonis (Susan Lilleväli) on nii traagikat kui suur annus koomikat kaaluprobleemide käes vaevlemise tõttu. Üks emotsionaalsemaid ja koomilisemaid etteasteid gospelivõtmes oligi Mabeli palve, kus ta teeb otsuse, et hakkab hoopis näitlejaks ja võib vanillipudingit süüa alati, kui soovib.

Ja õpetajad: miss Sherman (Kaire Vilgats), kelle raudse leedi olek saab murtud duetis miss Belliga (Ülle Lichtfeldt), kui teemaks on, kas anda Tyrone’le võimalus õpinguid jätkata või mitte. Mr Myers (Hannes Kaljujärv) ja mr Sheinkopf (Andrus Vaarik) on vana kooli mehed, kellele õpilaste emotsioonid ja targutamised korda ei lähe ja kes samas tahavad, et nende õpilased siiski kellekski saaksid.

Terve galerii eredaid tüüpe, kellel igaühel oma lugu selles värvikirevas kaleidoskoobis. On viisakuse piiril balansseerivat allapoole vöökohta kalduvat nalja, lauskilde ja situatsioonikoomikat, traagilisi noote ja midagi tõeliselt kaunist ? Tyrone`i ja Irise tantsus väljendatud leppimisstseen.

Loomulikult ohtralt tantsu klassikalisest balletist breigini ? müts maha lavastaja ja peakoreograafi Jüri Naela ees! Tööd on tehtud kõvasti, aga higi, veri ja pisarad õnneks välja ei paista. Samas ei maksa loost otsida mingit meeletut elutarkust ja moraali või sügavat lugu, seda seal lihtsalt ei ole. Stseenid annavad soovi korral igaühele mõtlemisainet, kui muidugi meeletu tantsu ja laulu jälgimise kõrval selleks üldse tahtmist ja viitsimist on. Pigem ahmid kõike laval ja lava kõrval toimuvat, sest breikarid (tantsutrupp Submission) pakuvad tõelise elamuse. Tegelikult on köitev kõik, alates nostalgilisest ja jahedast linnahallist kuni kaleidoskoobitükikesteni, mis moodustavad meeldiva terviku.

Lugu lõpeb kooli lõpetamisega, kuid mitte etendus. Võimsat tulevärki on veel mitmeks minutiks, kus ka õpetajad saavad nii lauldes kui tantsides oma oskusi näidata. Nii et ei tasu riidehoidu kiirustada, vaid tuleks natuke kannatlikkust varuda ja etenduse võimas lõppakord ära oodata.

TIINA SÄÄLIK

blog comments powered by Disqus