Ja sellepärast on meie kohus hoolitseda selle eest, et lastel oleks siin maal hea ja turvaline kasvada, et iga ilmakodanik oleks oodatud nii oma peres kui meie riigis. Eestimaa peab meie inimestele olema parim paik maailmas, peab olema see paik, kus nad tahavad ja saavad teha tööd, luua pere ja sünnitada lapsi. Sellepärast tasub tunda heameelt igast sammust, mida ühiskond teeb laste ja perede toetamiseks.
5000 kroonile iga lapse kohta
Sel nädalal võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse algatatud peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille jõustudes tõuseb tuntavalt riiklik sünnitoetus. Eelnõu on välja töötatud Eesti Keskerakonna, Reformierakonna ja Eestimaa Rahvaliidu vahel sõlmitud koalitsioonilepingu põhjal ning selle järgi tõstetakse sünnitoetus ning lapsendamistoetus 5000 kroonile iga sündinud või lapsendatud lapse kohta. See on märk, et praegune võimuliit pöörab ikka enam näo inimese poole.
Meil on, mille üle rõõmustada ? mullu sündis Eestis 857 last rohkem kui ülemöödunud aastal, see on peaaegu sama palju kui kümmekond aastat varem. Eks kindlustunnet tuleviku suhtes ole vanematele andnud ka möödunud aastal kehtima hakanud vanemahüvitis, kuid mitte ainult. Rahvaliidul on hea meel selle üle, et meie eestvedamisel kahekordistati möödunud aastal esimese lapse toetust ning see tõusis 150 kroonilt 300-le. See tähendab, et lõpuks ometi tunnistati kõik lapsed, sõltumata sünni järjekorrast, võrdseks. Lihtne ja arukas põhimõte, mille eest Rahvaliit juba aastaid oli seisnud.
Sama arukast põhimõttest on lähtunud ka kõnealuse seaduse koostajad. Praegused võimupartnerid on koalitsioonilepingusse kirja pannud arusaama, et kõik lapsed on võrdsed, sõltumata sellest, kas nad on sündinud esimese, teise või kolmandana. Kui seni oli toetus esimese lapse sünni puhul 3750 krooni ning järgmiste puhul 3000 krooni, siis uue seaduse kohaselt makstakse kõigile lastele ühekordset toetust võrdselt 5000 krooni ning mitmike sünni puhul 5000 krooni iga sündinud lapse kohta. Seejuures on lapse sündimisega peres võrdsustatud ka lapsendamine. Kui seni maksti lapsendamise puhul toetust teise lapse sünnitoetuse määras, s.o 3750 krooni, siis käesolev seadus näeb ka lapsendatud lapse puhul ette ühekordse toetuse suuruseks 5000 krooni. Seaduse rakendamiseks on 2006. aasta riigieelarvesse täiendavate kuludena ette nähtud 23,5 miljonit krooni.
Näeme, et meie elu edeneb iga päevaga silmanähtavalt, kuid paraku muutub kõik enamasti ikka kallimaks. Ja ehkki kõrvalt vaadates sirguvad lapsed justkui märkamatult ning kõige väärtust ei saa mõõta rahaga, nõuab laste kasvatamine suuri kulutusi. Sünnitoetuse eesmärk on osaliseltki korvata lapse sünniga kaasnevaid ühekordseid kulutusi. Sellepärast usun, et sünnitoetuse tõusust on tuntavalt abi, kui perre tuleb väike inimene.
Märk, et riik hoolib
Anname endale selgelt aru, et sellegi rahaga ei tee veel imet, kuid ometi on see märk, et riik hoolib oma lastest, tulevastest kodanikest. Ja mõistagi on see vaid üks samm olulisel teel ? sedamööda kuidas riik kosub, jõuab ta ka lapsevanematele nende vastutusrikkas töös kord-korralt rohkem toeks olla.
Parema elu poole saame liikuda ikka samm-sammult. Sünnitoetuse tõstmine igatahes näitab, et riik tõepoolest hoolib väikesest maailmakodanikust. Tundkem sellest heameelt!
Margi Ein
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige
Rahvaliit
