Kui palju esineb südamehaigusi?
Südame ja veresoonkonna haigused moodustavad Jõgeval, nagu ka mujal Eestis, 60-70 protsenti üldhaigustest. See protsent on arvestatud, võttes arvesse kõiki inimesi vastsündinutes vanuriteni. Teisel kohal on traumad ja kolmandal kasvajad.
Kõige enam põevad südame ja veresoonkonna haigusi veidi üle keskea mehed, kes on kergelt ülekaalulised, istuva eluviisiga ehk väheliikuvad ja suitsetajad. Naiste hulgas on küll südamehädasid vähem, kuid siiski väga palju.
Tavaliselt kulgevad veresoonkonna haigused algul märkamatult ning inimesed pöörduvad arsti juurde alles siis, kui tekivad vaevused ning tihti on asi arsti pilgu läbi siis juba väga hull.
Seda, kui tihti inimene oma tervist peab kontrollima, on keeruline öelda. Kui aga inimene tunneb, et tema tervis ei ole päris korras, tuleks kindlasti arsti juurde pöörduda, mitte oodata, kuni tekivad tõsised vaevused. Üle 45-aastastel meestel, kes on vähe liikuvad, oleks kasulik ka vaevuste puudumisel oma tervisenäitajaid kontrollida.
Miks esineb südame ja veresoonkonna haigusi nii palju?
Väga tõsiseks probleemiks on vähene liikumine ja ülekaal. Teiseks suureks ohuteguriks on suitsetamine. Alkoholi tarbimine on ka kahjulik ning levinud müüt, et alkohol kahjustab peamiselt vaid maksa, ei vasta tõele. Siiski on alkohol südamelihastele ja ajule kahjutum kui tubakas.
Ma ei ole küll statistik, kuid niipalju kui mina tean, haigestutakse samadesse haigustesse ka mujal Euroopas umbes sama palju kui Eestis, kuid tihti ei jõua need raskesse faasi, näiteks infarktini.
Tundub, et eestlased ei oska ennast nii palju hoida. Väga palju määrab selles elustiil, aga ka see, et eestlane on väga suures stressis. Ma näen siiski positiivset tendentsi, elu hakkab minema rahulikumaks ning inimesed muutuvad teadlikemateks.
Mida teha selleks, et olla terve ja tugev?
Kõigepealt viskaksin köögist välja soolatoosi. Teine asi on liikumine: vähemalt paar korda nädalas vähemalt pool tundi korraga peaks ennast liigutama ja südant treenima. Oluline ei ole käia jõusaalis või konkreetsel treeningul, väga hästi sobib suusatamine, uisutamine, kiire käimine. Tähtis on see, et ei aetaks ennast lihtsalt viieks minutiks higile, vaid antaks südamele koormust vähemalt pool tundi. Pulsisagedus peaks pärast liikumist olema vähemalt 120-130 lööki minutis.
Väga oluline on vabaneda liigsetest kilogrammidest. Ei saa nii, et olen paks edasi ja teen kompensatsiooniks trenni. Kui inimene on ülekaaluline, tuleb oma toidusedel üle vaadata ja vähem süüa.
Süüa tuleb siiski optimaalselt, ranged dieedid ei ole head. Inimese organism peab kõik vajalikud ained kätte saama.
Vabaneda tuleb ka liigsest stressist, mille juures on suureks abiks ka füüsiline koormus. Kui inimene piisavalt liigub, on tal rohkem energiat ja ta magab hästi.
EVA KLAAS
