Möödunud reede õhtul võõrustati Põltsamaa vallas Adavere mõisasaalis kõige väiksemaid, eelmisel aastal sündinud vallakodanikke. Rõõmustavalt tavapäratu oli see pidulik ettevõtmine seetõttu, et ehkki kõiki emasid-isasid oma pisipõnnidega kohal ei olnud, kippus Adavere mõisasaal kogu seltskonna mahutamiseks siiski kitsaks jääma.
Ürituse avasõnad lausunud Põltsamaa vallavolikogu esimees Liia Lust ütles, et eelmisel aastal sai 35 Põltsamaa valla perele osaks õnn, kui nende perre sündis laps. Mullu vallas sündinud laste seas olid poisid kõige napimas ülekaalus: poisse oli 18 tüdrukuid 17. Liia Lust nentis, et lisaks emadele-isadele on need väikesed põnnid rõõmuks ka vanavanematele, sest nii pisikeste süles hoidmine toob vanavanemate meelde nostalgilisi mälestusi ajast, kui nende omad lapsed veel väikesed olid. Liia Lust soovis, et pisipõnnide vanematel oleks võimalikult palju rõõme ja vähe muresid, ja et emadel-isadel jätkuks uneta öötundide kõrval piisavalt ka rahulikke uneöid.
Igale pisipõnnile nimeline lusikas
Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson lausus, et Põltsamaa valla kõige pisematele kodanikele on tänane päev, mil neid austatakse, kahtlemata üks elu esimesi suursündmusi. Tõenäoliselt nad hiljem seda päeva küll ise ei mäleta, kuid oma vanemate meenutuste ja sellest päevast kaasa saadud muljete, emotsioonide ning fotode kaasabil saavad nad ka ise pisutki aimu sellel päeval toimunust.
Toivo Tõnson kinnitas, et vallal on kombeks kinkida igale Põltsamaa valla uuele kodanikule nimeline lusikas. On ju see väikese lapse kõige esimene tööriist.
Vallavanema sõnul toovad beebid päikese nii õue kui ka nende vanemate põue. Seda ka nendel päevadel, kui õues päris päikest näha ei ole. “Ma arvan, et selles saalis siin ei ole kunagi varem olnud nii palju “erinevas keeles” rääkivaid suid kui praegu. Seejuures on imeline, et need pisikesed inimesed saavad ise aru, mida räägivad. Samuti mõistavad laste keelt nende vanemad,” arutles Tõnson.
Maa-asula on lapsele hea elupaik
Reelika Gorbenko ütles, et tema pisitütar Sidelle saab kohe-kohe aasta vanuseks. Ta on praegu kodune ema ja tunneb heameelt sellest, et Põltsamaa vallas väikelastele niisuguseid vastuvõtte korraldatakse. Temal oli lihtne kohale tulla, sest elab Adaveres.
Kalev Lepiku süles istunud väike Kenry on kaheksa kuu vanune. Kenry ema Ingrid ütles, et Eskus, kus nemad elavad, praegu teisi noori emasid titadega liikumas näha ei ole. Ingrid võiks enda arvates küll kolm aastat kodus emakohuseid täita, ent raha saab ainult poolteist aastat. Lepikute peres on lisaks väikesele Kenryle kasvamas kolmeteistkümneaastane tütar ja nelja-aastane poeg. Kortermajas elav pere arvas, et eks omas majas oleks perega natuke parem, aga paraku neil selline võimalus praegu puudub. See-eest on oma maja olemas nende naabervallas Pajusis elaval vanaemal. Seal on lastel piisavalt ruumi joosta ning mängida.
Lustiveres elavate Alice Jegorova ja Ulvar Lutteri pisipoeg Andero on kaheksakuine. Alice lausus, et eks temagi võiks oma pojaga kolm aastat kodus olla, aga materiaalsetel põhjustel ta nii pikka emarolli endale lubada ei saa. Väikesel Anderol on ka täiskasvanud vend. Andero isa Ulvar ütles, et nad elavad küll korteris, kuid Lustivere on hea ja mõnus väike koht, kus lastel on hea joosta ja mängida.
Mõne aja pärast, kui äsja pidulikul vastuvõtul käinud lapsed juba suuremad, jutustavad vanemad neilegi sellest päevast, kui neile esimene isiklik tööriist kingiti.
i
TOOMAS REINPÕLD
