Hiiumaal on suviseks tähtürituseks kujunenud Kärdla kohvikute päev, mille muudab eriliseks tõsiasi, et kohvijoomispaigad on rajatud koduaedadesse. Jõgevamaa Koostöökoja ning Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) organiseeritud Hiiumaa-reisil osalenutele rääkisid teemapäeva korraldajad, mida see kõik endast kujutab ja kuidas selline idee tekkis.
Hiiumaa Turismiliidu juht Ly Kaups ja Tallinna vanalinnas tegutseva teatri “Theatrum” tegevjuht Ere Naat, kes hiidlasena kohvikutepäeva korraldamisele kaasa aitab, rääkisid, et idee sündis 2006. aastal, mil Naat Hiiumaale elama asus. Nimelt jäi talle kõrvu kohalike elanike ütlus, et nad nimetavad ennast kohvilähkriteks. Ere Naat pani niisugust ütlust imeks seetõttu, et tegelikult polnud Hiiumaal õieti kohvikuidki. Ühel südatalvisel päeva juhtus ta Hiiumaa muuseumis juttu ajama muuseumi peavarahoidja Helgi Põlloga. Ja viimane oli Ere Naadiga kohvikute osas ühel meelel ning lisas, et Kärdlas giiditööd tehes oleks vahva, kui toredad prouad inimestele kusagil koduaias täpilistes tassikestes kohvi pakuksid. See mõte ei andnud kahele aktiivsele naisele enam rahu ja nad jõudsid oma ideega välja Hiiumaa Turismiliitu. Nii asuti usinalt projekte kirjutama, rahalist tuge saadi EASilt.
Konstaabel mängis rõdul kitarri
Kohvikutepäeva väljakuulutamisel tuli paika panna üks number, kui palju kohvikuid siis tegelikult sellel päeval tegutseda võiks. Idee autorid pakkusid selleks numbriks 15 ja nii jäigi. Ly Kaups ütles, et tegelikult toimub nende vahel, kes kohvikutepäeval kohviku avada soovivad, konkurss. Tema sõnul oli välja pakutud 15 tegelikult maksimum, mille tegevust nad suudaksid jälgida. Kohvikupidajatele esitati konkreetsed nõudmised. Tegutseda tuli kindlasti koduaedades, et oleks võimalik tegevus mingil moel kohaliku ajaloo ja temaatikaga siduda. Loomulikult pidi kõik pakutav vastama ka toidu käitlemisega seotud nõuetele.
Hiiumaa Turismiliidu juhi kinnitusel on neil inimestega, kellega selles vallas koostööd tuleb teha, vedanud. Ere Naat lisas omalt poolt, et Hiiumaa Veterinaar- ja Toiduameti inimesed on ise kohvikutepäeva fännid. Turismiliidu juhi sõnul võibki kodustes tingimustes ühel korral aastas kohvikut pidada.
Kaups ja Naat meenutasid humoorikat seika aasta eest, mil nad suutsid isegi politsei kohvikutepäevaga kaasa tõmmata. Kui alguses ei julgenud keegi sellise ettepanekuga politseinike poole pöörduda, võttis Ere Naat südame rindu ja astus kohaliku politseimaja uksest sisse. Konstaabel jäi ootamatu ettepaneku peale hetkeks kulmu kergitades mõttesse, kuid ei lükanud seda tagasi, vaid kutsus endale appi naiskolleegi.
“Naispolitseinikud selle asja meie kasuks otsustasidki,” rääkisid kohvikutepäeva korraldajad. Lõpuks sai politseimaja kohvikust väga populaarne koht, kus kohvi kõrvale “trellidega” saiakesi pakuti ja konstaabel rõdul rahvale kitarri mängis.
Laat ja erakondade propaganda jäägu teiseks päevaks
Kohvikutepäeva toimumise aeg on kujunenud ka Hiiumaa ja mandri vahel liikuvatele praamidele kõige reisijaterohkemaks nädalavahetuseks. Kohvikutepäeva korraldajate külalised tundsid huvi selle vastu, kuidas muud samaaegselt toimuvad üritused või tegevused kohvikutepäeva mõjutavad. Kaups ja Naat kinnitasid, et positiivsed üritused annavad kohvikutepäevale lisaväärtust, kuid on korraldatud selliseidki ettevõtmisi, mida nemad ei soosi.
“Meile ei meeldi, kui kohvikutepäeval tuleb siia mõne erakonna esindus, paneb oma telgi püsti ning asub erakondlikku propagandat tegema,” tõi Naat näite. “Kindlasti ei taha me kohvikutepäeva ka laadaks muuta,” lisas Kaups.
Tulu tuleb ka teistele
Nüüd on kokku lepitud, et iga kohvik maksab kohvikutepäeva korraldajatele 10 protsenti oma tulust. Kogutud summa suunatakse peamiselt koolituste läbiviimisele. Kogu ürituse eelarve suurus on umbes 10 000 eurot. Ly Kaups ütles, et tegelikult toob kohvikutepäev oluliselt tulu juurde ka mitmetele teistele ettevõtetele, sest Hiiumaakülalised kasutavad ju ka nende teenuseid, ent neil on äärmiselt keeruline ettevõtetele selgeks teha, et nad ka omalt pooltki sellele üritusele õla alla paneksid.
Ta tõi ka vahva näite sellest, kui oluline roll on n-ö suurde meediasse jõudval reklaamil. Nad palusid kohvikutepäeva korraldamiseks toetust ühelt mainekalt firmalt. Alguses öeldi neile ära, sest firma eelarve olevat juba aastaks paika pandud. Kuid pärast seda, kui kohvikutepäeva korraldajad ETV “Terevisioonis” oma ettevõtmisest rääkimas käisid, helises Ere laual telefon ja seesama firma andis teada, et nad kaalusid oma võimalusi ja leidsid siiski raha teemapäeva toetamiseks.
Korraldajad naudivad
Kohvikud kandsid huvitavaid nimesid: “Kaetud lauad,” “Üle Eesti Peipsi,” “Parunite Balkon,” “Haldjamaa,” “Põrguviiul” jne. Paraku oli mandrikülalistel kohvikute külastamiseks aega napilt ja neid ei jõudnud kuigi palju läbi käia. Üks kaunimaid, mis juba 4. augusti hommikul Kärdlasse sõites silma hakkas, oli Tiigi ja Vabaduse tänava nurgal imekenas koduaias tegutsenud “Bella Rosa”. Kohviku perenaine Maris Nõmmik-Kärtner lausus, et nemad teevad oma kohvikut juba neljandat suve järjest.
Kaasatud on ka tema vanemad, abikaasa ja lapsedki. Samuti head naabrid ning tuttavad Tallinnast ja isegi Jõhvist. Maris Nõmmik-Kärtneri sõnul on rahvast iga aastaga kohvikutepäevale juurde tekkinud. Kui nad neli aastat tagasi alustasid, andsid kohviku külaliste seas tooni oma linna ja Hiiumaa elanikud, nüüd moodustavad enamiku külastajatest kaugemalt tulnud. Kõige keerulisem on perenaise sõnul ette aimata, kui palju kooke ja pitsat tuleb valmistada. Esimesel aastal kippus neil kookidest puudus tulema, nüüd on kogemusi juba rohkem ja suupisted otsa ei saa.
“Nii tore on üks kord aastas koduväravad inimestele avada. Lisaks see kohvikutepäeva eelne sigin-sagin ja magamata ööd. Kuid see on suurepärane emotsioon, kui näed, kuidas kõik lõpuks õnnestub,” kirjeldas naine.
Kohvikus “Vanaisa õunaaed” toimetanud Minna Jõgi lausus, et nemad peavad kohvikut esimest korda, üks tema sõbranna lõi küll üle-eelmisel aastal kaasa ühe teise kohviku tegevuses. Minna Jõgi sõnul tegutsevad nad oma vanaisa kodumajas ja nende meeskonda kuulub 15 inimest. Olgugi, et “Vanaisa õunaaed” asus kesklinnast tükk maad eemal, ei tundnud korraldajad hirmu, et külastajaid napiks võib jääda. Seda näitas teiste kohvikute põhjal eelnevatel aastatel saadud kogemus. Minna Jõgi sõnul ei oota nad kohvikust erilist tulu, vaid löövad lihtsalt rõõmuga kaasa. “Kui me tehtud kulutused tagasi teenime, oleme väga rahul. Olenemata sellest, et kohviku köögipool on oluliselt keerulisem, kui seda alguses ette kujutasime. Oleme kõik siin pakutava ise valmistanud,” rääkis Minna Jõgi, kelle sõnul koosneb nende meeskond põhiliselt doktor Parolli ehk nende vanaisa lastelastest.
Soovitan kõigil, kel järgmisel suvel plaanis Hiiumaad külastada, teha seda just ajal, mil Kärdlas kohvikutepäeva korraldatakse. See on alati augustikuu esimesel laupäeval.
i
TOOMAS REINPÕLD
