Tartu Ringkonnakohus otsustas jätta rahuldamata lapsevanem Sulev Märssi apellatsioonikaebuse
Lapsevanem Sulev Märsi hinnangul on kohtumenetluse norme rikutud ja asjaolusid ning tõendeid valesti hinnatud. Märss juhtis tähelepanu kooli reorganiseerimise põhjusi ja tagajärgi käsitlevate analüüside ja arengudokumentide eiramisele halduskohtus. Kaebaja sõnul puudub kohtuotsuses ka hinnang arengukavas ettenähtud Sadala lasteaia või lastehoiu loomise kohta. Märss on nimetanud paljusõnaliseks kohtu seisukohta, et Torma vald ei suuda Sadala põhikooli ülal pidada.
Ringkonnakohus leidis, et eelmise aasta 28. juunil tehtud halduskohtu otsuses pole rikutud kohtumenetluse norme ega haldusasja ajaolusid ja tõendeid ebaõiglaselt hinnatud. Samuti hindas ringkonnakohus õigeks halduskohtu seisukoha, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kohalike omavalitsuste korralduse seaduse põhjal sai otsuse kooli ümberkorraldamiseks teha ainult kooli pidaja, kelleks on asukohajärgse kohaliku omavalitsuse volikogu.
Nii kaebuses halduskohtule kui ka selle otsuse edasikaebamises ringkonnakohtule vaidlustas Sulev Märss Sadala kooli reorganiseerimist puudutava vallavolikogu otsuse vastuvõtmisel aluseks olnud õpilaste arvu vähenemise, õpetajatel III kooliastmes õppetöö läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni puudumise ja valla rahaliste võimalustega arvestamise. Ringkonnakohus leidis, et kaebuses puuduvad tõendid vallavolikogu otsuse vastuvõtmisel aluseks olnud asjaolude ebaõiglusest.
Kaebamisvõimalus vaid lapsevanemana
Sadala kooli hoolekogu esimees Sulev Märss nimetab apellatsioonis Torma vallavolikogu otsuse tühistamiseks esitatud kaebust ka kogukonnakaebuseks, sest asjasse puutuvad materjalid on läbi arutatud koos lastevanemate ja teiste külaelanikega. Ringkonnakohus ei pea seda väidet õigeks. Põhjenduseks tuuakse seaduses sätestatu, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda vaid oma õiguse kaitseks. Seadusega on kindlaks määratud juhud, mil kohtusse võib pöörduda teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks. Kooli reorganiseerimise temaatikat avaliku huvina ei käsitleta. Sel põhjusel jättis ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuse väited ja argumendid, mis ei puuduta kaebaja kui lapsevanema huvide kaitset.
Ringkonnakohtu otsuses on ära toodud statistilisi näitajaid piirkonna hariduselust. Nii märgitakse, et juba 2007. aastal jäi 47 õpilasega Sadala koolis õpetajate töötasudest puudu 35 424 eurot, mis tuli katta valla eelarvest teiste tegevuste või investeeringute arvelt. Otsuses on kirjas ka õppekoha maksumused, mis 2012 oli Sadala Põhikoolis 2155 ja Torma Põhikoolis 1102 eurot ning Eesti keskmine 828 eurot.
Ringkonnakohus pööras tähelepanu ka asjaolule, et Torma vallas pole tegemist Sadala põhikooli kooli sulgemisega, millele on viidanud kaebuse esitaja, vaid õppeasutuse reformimisega, mille käigus kaotatakse põhikooli kolmas aste. Selles vanuses õpilastel on võimalik õppida Torma põhikoolis. Kohus ei pidanud ka põhjendatuks valla kõigi haridusasutuste tegevuse analüüsimata jätmist volikogu poolt, sest otsus, mille tühistamist kaebaja nõuab, puudutab aga üksnes Sadala põhikooli tegevuse ümberkorraldamist ning Torma valla haridusvõrgu hetkeolukorra analüüs on olemas Torma valla arengukava (aastateks 2011-2021) sissejuhatavas osas.
Kassatsioonikaebus pole välistatud
“Torma vallavolikogu ei teinud otsust Sadala põhikooli reorganiseerimisest kerge südamega, vaid põhjalikult kaalutledes. Otsuse tegemisel tuli aga arvestada reaalset olukorda, paikkonna terviklikku arengut ja hariduse kvaliteeti,” ütles vallavanem Riina Kull.
Sulev Märsil on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale alates otsuse teatavakstegemisest kassatsioonikaebus riigikohtule.
“Nii halduskohtusse pöördumisel kui ka ringkonnakohtule apellatsioonikaebuse esitamisel toetasid Sulev Märssi paljud Sadala elanikud. Kohtusseminek otsustati rahvakoosolekutel. Olen ringkonnakohtu otsusega tutvunud ning minu arvates pole selles paikkonna haridusprobleemidesse piisavalt süvenetud. Kogukonna liikmed vaevad kohtuotsuses kirja pandut veel põhjalikumalt ning kaaluvad kassatsioonikaebuse esitamist riigikohtusse. Eestlased pole oma loomult küll kohtuskäijad, kuid ehk tuleks kohtuteed siiski edasi käia,” ütles Sadala kooli vilistlane Triin Pärsim.
i
JAAN LUKAS
