Kohtunikest, advokaatidest ja notaritest

Nii on Euroopa Kohtus tööl endine Riigikohtu esimees Uno Lõhmus ja Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Küllike Jürimäe. Euroopa Inimõiguste Kohtus on kohtunikuks Rait Maruste. Ilmselt lisandub neile teisigi nimesid.

Siseriiklikult on kohtunikud valitud eluaegsetena, rahvusvahelistes organisatsioonides aga töötavad nad tähtajaliselt. Pingelisest kohtutööst sõltuvalt ei ole välismissioonil viibivale kohtunikule võimalik kodus tema senist konkreetset ametikohta vakantsena säilitada. Seega pole praegu välistatud olukord, et rahvusvahelisest kohtust tagasi pöörduv ja uusi kogemusi juurde saanud kohtunik võib kodumaal oma erialal osutuda tegelikult töötuks.

Niisuguse olukorra vältimiseks on Riigikogus nüüd menetluses seadusemuudatus, mille kohaselt võib rahvusvahelisest institutsioonist lahkuva kohtuniku tema nõusolekul määrata ametisse ka teise sama või isegi madalama astmega kohtusse. Madalama astme kohtusse tööle asumisel säilitatakse kohtunikule pooleks aastaks see kõrgem palk, mis ta oleks saanud, kui oleks olnud võimalik tagasi pöörduda varasemale ametikohale.

Advokaaditasudest

Juba mõnda aega nõutakse advokaadibüroo pidajalt kutsekindlustuslepingu sõlmimist. Selle lepinguga kaetakse ka selles kontoris ametis oleva advokaadi tegevusest tuleneva tsiviilvastutuse risk.

Igapäevaelus on aga seetõttu õigustatult üles kerkinud küsimus, kes siis ikkagi kliendile õigusteenust osutab, kas advokaat või advokaadibüroo. Mitmetimõistetavuse vältimiseks on ette valmistatud seadusemuudatus, mille kohaselt on advokaadi poolt õigusteenuse osutamise puhul tegemist advokaadibüroo pidaja ettevõtlusega. Advokaadi tegevusest või tegevusetusest tekkinud kahjude puhul aga vastutavad nii büroo pidaja kui advokaat solidaarselt.

Advokaadiameti üks traditsioonilisi piiranguid on olnud täielik reklaamikeeld. Siiski on Euroopas viimasel ajal ka seda veidi leevendama asutud. Eriti põhjusel, et täieliku reklaamikeelu puhul on ka klientidel raske leida endale sobiva tegevusvaldkonnaga õigusnõustajat ning puudub avalik ülevaade osutatavate õigusteenuste hinnakirjast. Seetõttu plaanib Riigikogu muuta seadust nii, et edaspidi ei loeta avalikkusele teatavaks tehtud andmeid advokaadi senise tegevuse ja akadeemilise kraadi ning büroos osutatavate õigusteenuste hinnakirja kohta keelatud reklaamiks. Loomulikult ei ole reklaamina käsitletav teave büroo aadressi, advokaadi nime, tegevusvaldkonna ega tööaja kohta. Võib arvata, et selline seadusemuudatus soodustab advokaatide vahel tervet konkurentsi ning annab klientidele ühtlasi parema ülevaate õigusteenuse turul valitsevatest hindadest.

Notar saab õigusnõustajaks

Notari auväärsest ametist on viimasel ajal palju kõneldud. Seaduse kohaselt ei või notar pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasulisel tööl, välja arvatud õppe- või teadustöö. Ent tuleb arvestada, et notarite puhul on tegemist kõrgelt kvalifitseeritud juristidega, kes tegelikult oleksid vägagi võimelised andma tasemel õigusabi selles valdkonnas, millega nad oma igapäevases tegevuses kokku puutuvad. Olgu selleks võla- , pärimis- või asjaõiguse küsimused. Siit tulenevalt kavatsebki Riigikogu muuta seadust nii, et edaspidi võiksid notarid tegelda õigusnõustamisega ka siis, kui kliendil ei olegi veel soovi notaritehinguks. Võib arvata, et notarid suudaksid tasulist õiguskonsultatsiooni anda isegi mõnevõrra odavamalt, kui seda teevad advokaadid. Tavajuristidega võrreldes on aga notarid mitmetes õigusküsimustes loodetavasti teadlikumad ning seetõttu ka nende õigusnõu kvaliteetsem. Justiitsministeerium on seisukohal, et notarite õigusteenuse osutamine võib olla väga oluline mitmetes maapiirkondades, kus õigusbüroosid ja advokaate on vähe ning potentsiaalsed kliendid pole ka nii maksujõulised.

Kui kõigi loetletud seadusmuudatuste menetlemine jätkub Riigikogus plaanitult ja eriliste tõrgeteta, võib loota, et need hakkavad seadusena kehtima juba uuest aastast.

Väino Linde,
Riigikogu õiguskomisjoni esimees,
Reformierakond

blog comments powered by Disqus