Delegatsiooni kuulusid ata?ee sekretär Aaja Ramul ja assistent Tiiu Vitsut, samuti konsul Jeff Rotering, teabekeskuse juhataja Aita Ilja, personaliosakonna juhataja Evelyn Krikk ning saatkonna protokollinõunik Laine Lembavere. Pargi külastamise eesmärk oli tähismärgi avamine iseseisvuse taastanud Eestis esimese Ameerika Ühendriikide suursaadiku Robert Frasure istutatud puu juures.
Avati tagasihoidlik graniittähis, kuhu raiutud suursaadiku nimi, puu istutamise aeg ja puu liik. Tähismärgi valmistamiseks kulunud raha annetasid saatkonna töötajad.
Robert Frasure saabus Eestisse koos USA välisministri James Bakeriga 1991. aastal. Saadikul tuli rajada USA saatkond Tallinnas. Tema esimene abiline oligi Evelyn Krikk.
26. mail 1994 külastas Robert Frasure Sõpruse parki ja istutas koos Põltsamaa linnapea Ain Saviaugu, vallavanem Tiit Kulu, muusikakooli õpilaste ja keskkooli abiturientidega ebatsuuga. “?sümboliseerib ühe suure rahva ja riigi heatahtlikku suhtumist väikerahvasse, kes alles on otsimas oma õiget teed tulevikku.” Nii kirjutas sellest sündmusest Põltsamaal ilmuv ajaleht Vali Uudised.
Puu istutamise aastal möödus 54 aastat sellest, kui Washingtonis võeti vastu ühendriikide ametlik deklaratsioon, milles rõhutati, et USA ei tunnusta sõltumatute Balti riikide annekteerimist Nõukogude Liidu poolt.
1995. aastal ilmus USA diplomaatilise viisaga enam kui 65 aastat töötanud Ernst Jaaksoni raamat “Eestile”, kus on kirjas, et ta polnud päevagi paguluses, vaid oli kõik need aastad kõigi vorminõuete kohaselt Eesti riigi teenistuses. Sama aasta 19. augustil hukkus Robert Frasure Sarajevos, kui soomuk diplomaatide ja neid saatvate inimestega vihmast pehmeks muutunud ja varisenud teelt kuristikku kukkus. Samal päeval lähetas Eesti Vabariigi President Lennart Meri USA Presidendile Bill Clintonile kaastundeavalduse, märkides, et Ameerika Ühendriigid ja Eesti Vabariik kaotasid suursaadiku isikus diplomaadi, kelle elu sihiks oli kaitsta meie riike ühendavaid põhiväärtusi ? demokraatiat, iseseisvust ja inimõigusi. Samal päeval annetas president Meri Robert Frasurele postuumselt Maarjamaa Risti I klassi ordeni maailma rahu kaitsmise ja Eestile osutatud teenete eest.
Töötasin samal ajal president Lennart Meri esindajana vähemusrahvuste ümarlauas Ida-Virumaal ja Narvas, kohtusin Robert Frasurega sageli. Ta ei olnud inimene, kes kohe esimesest pilgust silma torkaks, kuid temaga kõneldes oli tunne, et upud tema suurtesse uudishimulikesse silmadesse. Ta oli ääretult tähelepanelik kuulaja, avaldades oma mõtteid samm-sammult, oma arvamust peale surumata. Teda huvitas väga eestlaste saatus, ta otsis kõiki pidepunkte, et mõista, kust ammutasid inimesed selle hingejõu, et elada üle need õudused ja ikka luua, mitte väsida unistamast vabadusest.
Mäletan hästi seda päeva, kui suursaadik Robert Frasure Põltsamaale saabus. Puu istutamisele järgnenud lühikeses sõnavõtus pani suursaadik kuulajaile südamele, et ühestki ettevõtmises ei lepitaks keskpärasusega.
Enam kui kümne aastaga on puu jõudsalt kasvanud. Hukkunud suursaadiku lese Katharina sõnul on see ainuke puu, mille mees oma elu jooksul istutas. Loodan nii Katharinat kui tütreid Virginiat ja Sarah’d lähiaastatel Sõpruse pargis näha.
18. jaanuaril Sõpruse parki külastanud delegatsioon tutvus Jõgeva kultuurikeskuses Johannes Haava, Anatoli Makarevit?i ja Peeter Hüti fotonäitusega “Monumentaalskulptuuri saamise lugu”.
Sõpruse pargis süüdatakse iga külastuse puhul Robert Frasure puu juures tema mälestuseks küünal. Samas on teiste seas ka Lennart Meri ja Ernst Jaaksoni mälestuspuud.
ANTS PAJU
