Kohtumine haldjaga

Hille on 13-aastane ja Jõgeva kunstikoolis käinud juba kaheksa aastat ning sel kevadel jõudis ta välja esimese päris oma näituseni.

Selles vanuses tüdrukult võiks oodata tavalisi teismelise töid, täis maailmaavastamist ja ?valu, mis täiskasvanule sageli kaugeks ja mõistetamatuks jäävad. Tegelikult avaneb silmale hoopis midagi müstilist, sooja, kodust ja äratuntavat. Nende piltide sisse minna pole lihtne, kuid kes kaasa mõelda tahab, saab sellega hakkama.

Looduse teema on tüdrukule ilmselgelt südamelähedane. ?Mulle meeldib metsas uidata, ka pimedas, siis kuuleb huvitavaid hääli?? tunnistab ta. Kui paljud teist, head lugejad, üldse julgevad minna pimedasse metsa? Ja mis mõtteid seal tekib ja milliseid kujutluspilte manab salapärane mets? ?Ka metsas uitavad vaimud? on töö, mis esitati konkursile ?Õuepuu?. Pildil on näha mitmesuguseid vaime, nii häid kui halbu, kes kõik omal moel metsale kingitusi teevad. ?Kõik surevad kord, kuid mõni lihtsalt varem? on jutustav pilt sellest, kuidas linnalaps pimedasse metsa läheb ja mis seal temaga juhtub.

 Mõtled tahtmatult, kui palju on neid lapsi ja noori, kes hoolivad kogu südamest loodusest, loomadest ja metsast. Kindlasti on Hille kujunemises oluline roll tema vanematel  Ele ja Ain Malmil, kes mõlemad elukutselt metsamehed ja hingelt-südamelt looduseinimesed. Kõik algab ju lapsepõlvest, kui õpitakse märkama esimest kevadlindu, kuulma kurgede kluugutamist, imetlema esimesi varsakapju kraavipervedel ja viiakse emale sinilillekimp.

 ?Looduse kaitsja ja hoidja?, ?Veeda aega looduses!?, ?Haraline elutee? ? juba tööde pealkirjades aimub tihe side loodusega ja armastus selle vastu. Piltide siirus ja samas sügavmõttelisus annab vaatajale võimaluse minna oma maailma, otsida Hille maailmaga paralleele ja sarnasusi ning elustada endas lapsepõlv. ?Ähmane mälestus lapsepõlvest? ? pilt, mis on päikest täis ja vihjab veidi moodsale kunstile,  kuid paneb vaataja fantaasia tööle. ?Kasside planeet? ? esimene kursusetöö, südamelähedane ja kindlasti inspiratsiooni saanud oma kodustelt lemmikutelt Mustikalt ja Nurrilt. ?Mis juhtub, kui pillad vaasi maha?? Pilti vaadates tundub, et midagi ei juhtugi, natüürmort tundub kindlalt paigal olevat, kuid vaataja võib nüüd oma fantaasia tööle panna: mis siis ikkagi juhtub, kui see kõik puruneb? Kui puruneb pilt ise või hoopis pildil olevad esemed?

Hille pildid ongi midagi enamat kui lihtsalt vaatamise objektid. Neis peitub sõnum ja mõtestatus, milleni vaataja peab ise jõudma. Hille juhatab sind poolele teele, kust ise edasi minema pead. Kunsti võlu ongi selles, et igaüks jõuab kuhugi ? kes lihtsa imetluseni, kes süüvib ja tunneb ära, kes vangutab pead ja ei mõista. Emotsiooni tekitamine on eesmärk, nii tahtlik kui ka tihti alateadlikult  jäädvustatud.

Imetlusväärsed ja töömahukad on pliiatsijoonistused, mida kunstihuvilistel tasub tähelepanelikumalt vaadata. Ühe pildi tegemiseks kulus kaks kuud ja lõpuks tekkis Hillel isegi tüdimus, kuid püsivus viis sihile ja nüüd jääb üle vaid imetleda.  ?Armastus kestab? on tehtud tintenpeniga ja on ühtlasi ka üks autori lemmikutest. Kujutatud on loodust ja noori. Seda tööd tegi Hille terve õppeveerandi ja valmis sai see mõni nädal tagasi.

?Kadunud kaevuteed?, ?Vabaduse poole?, ?Kõik kultuurid on erinevad?, ?Unustatud hoonetes on vanu müüte? ?  need erinevad tööd, mis kajastavad õpinguid kunstikoolis. Küll on õpitud tegema peegeldusi, maalima foto järgi, koostatud lausa uurimustööd Suurbritanniast. Piltide pealkirjad on kooskõlas sisuga ja mõtestavad kohati pilte ehk liigagi lahti, kuid miks mitte just nii kirjutada.

Hille on täna kusagil laste ja täiskasvanute maailma vahepeal. Silmadest ja piltidest märkad täiskasvanulikku tarkust, samas on midagi veel alles lapsepõlvest. Seda võluvam on näitus. Kõik 27 pilti moodustavad oma filosoofilisuses kokku ühe viimaste aegade tähelepanuväärsema ja tugevama näituse, mis Jõgeva kultuurikeskuses vaadata olnud. Puudub liigne ilustamine, lihtsustamine, esinemine. Hille on tööd teinud südamest, tänu sellele on näitusel hing.

Hille Malmi juhendaja, Jõgeva Kunstikooli õpetaja Elita Järvela tunnistas näituse avamisel, et Hillega töötades veendub ta oma õpetajamissiooni vajalikkuses. ?Tunnen aukartust selle ees, mis loodus on sulle andnud,? lisas õpetaja.

TIINA SÄÄLIK

blog comments powered by Disqus