Kütuseaktsiis omafinantseeringuks
On otsustatud, et Euroopa Liidust saadud abiraha suunatakse tähtsamate maanteede korrastamiseks ning 75 protsendist kütuseaktsiisist laekuvast rahast 70 protsenti moodustab riigi omafinantseering. Eelistused euroraha kasutamisel on Tallinn-Narva; Tallinn-Tartu-Luhamaa; Tallinn-Pärnu Ikla; Valga-Tartu-Jõhvi maanteed. Tänavu on neljale põhimagistraalile lisandunud ka Tallinn – Paldiski lõik.
Kõigile omavalitsustele kohalike teede ja tänavate korrashoiuks jääb 5 protsenti, mis tänavu moodustab 117 miljonit krooni ja on omavalitsuste vajadusi arvestades marginaalne rahahulk.
Me kõik elame näljapajukil. Olukorra teeb omakorda jaburaks nende väheste rahade jagamise metoodika linna- ja maaomavalitsuste vahel.
Kaks aastat kehtis rahastamise põhimõte: väljaspool asulaid olevad teed ja linnatänavad suhtega üks kahele. Tänavu saavad linnatänavad pisut rohkem raha ? koefitsient kerkis 3,5-ni. Maanteeameti ettepanekul on otstarbekas muuta kohalike teede hoiuraha jaotuspõhimõtteid maanteede ja tänavate konstruktsiooni ja seisundit arvestades. Maanteeameti ettepanekul, mis põhineb erinevate ekspertide hinnangutel, võiks asfaltbetoonkattega ja keerulisemate rajatistega linnatänavate hoiuks kasutada koefitsienti 6, teistel tänavatel koefitsienti 3 ja kohalikel maanteedel koefitsienti 1.
Jõgeva saab 399 000 krooni
Raha jagatakse omavalitsustele vastavalt teede pikkusele ning Jõgeva saab tänavu 399 000 krooni. Et linnatänavate hooldamiseks pole võimalik üldjuhul projektipõhist abiraha saada, siis korrastatakse tänavad laenuraha arvelt. Toon siia värske näite ühe linnatänava lõigu renoveerimise maksumuse kohta. Aia tänava kordategemine läks maksma üle 8 miljoni krooni, millest 4 miljonit kulus torustike vahetamiseks ja 4,7 miljonit tänavakattele.
Rahanappuse tõttu oleme seni plaaninud tee-ehitust nii, et oleme korrastanud need tänavad, kuhu oleme projektipõhiselt lisaraha saanud torustike uuendamiseks. Pärast kommunikatsioonide paigaldamist on saanud uue katte Aia tänav, sel aastal muudetakse tolmuvabaks raudtee ja jõe vahelised tänavad.
Kurvem pilt avaneb aga Suurel tänaval. Selle tänava kannatuste rada sai alguse juba paarkümmend aastat tagasi, mil paigaldati veetrass. Tol ajal saadi hakkama tööga, mida võib ?uhkusega? nimetada haltuura pärliks ehk teisisõnu ülilohakalt tehtud tööks. Joogivesi ei soovinud kuidagi mööda torusid voolata, vaid kippus ikka aeg-ajalt maapinnale tulema. Eriti meeldisid veele pakaselised talvepäevad. Iga sellise lekke tulemusena jäi tänavale kaevejäljend ehk lohk.
Riigihangete amet vaidlustas hanke
Eelmisel aastal õnnestus projektidest hankida raha uue veetrassi ehituseks ning sügise poole tööd algasidki. Ja oleksid sama kenasti ka õigel ajal lõppenud ning kaevejäljed samuti likvideeritud.
Aga oh õnnetust. Sõbraliku vihje peale vaidlustas Riigihangete Amet linna poolt korraldatud riigihanke ning seetõttu peatati rahalaeva liikumine Jõgeva suunas.
Tekkis kaunis täbar olukord: raha pole, tööd pooleli ja talv ukse ees. Tööd katkestada polnud võimalik, sest talv oleks kogu tehtud tööle kriipsu peale tõmmanud ning siis oleks tulnud tehtud kulutused korstnasse kirjutada.
Tõsiste pingutuste tulemusena õnnestus taastada investeeringute liikumine Jõgevale. Selle tulemusena said torutööd küll lõpetatud ja inimestele vesi antud, kuid külm jõudis enne pärale ja kaevejälgi polnud enam võimalik siluda.
Kevade saabudes algavad taas tänavate korrastustööd ning peatselt saavad sõidetavaks kõik tänavad, s.h. ka Suur tänav. Jätkame selgi aastal tolmuvaba kattega teede ehitust ja loodame järgmisel aastal sellega lõpule jõuda.
VIKTOR SVJATÕSEV,
Jõgeva linnapea, Omavalitsusliitude koostöökogu
ja valitsuse vaheliste läbirääkimiste transpordi ja side töörühma liige.
