Samuti võttis valitsus seisukoha, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 2004. aastal 1000 kroonilt 1400 kroonini ei tohi vähendada omavalitsustele laekuvaid tulusid.
Omavalitsused tunnevad kohalikke olusid kõige paremini
Uue tulumaksu laekumise süsteemi nn brutotulu valem tähendab seda, et kohaliku omavalitsuse tulumaksu laekumised sõltuvad nüüd ainult seal elavate inimeste arvust ja nende teenitavast tulust.
Et kõikumised tulu osas ühe elaniku kohta ei kujuneks üle Eesti liiga suureks, tasandab riik tulude ja kulude erisusi omavalitsuste vahel 2004. aastal 950 miljoni krooniga. Käesoleval aastal võttis riik enda kanda ka tulumaksu mahaarvamised (sealhulgas maksuvaba miinimumi) ja 2003. aasta tuludeklaratsioonide alusel enammakstud maksu tagastamise kulud.
Nende otsustega tasakaalustati tulumaksureformi mõju omavalitsususte tulubaasile. Kokkuleppe aluseks oli analüüs muudatuste mõjude kohta, mida toetasid omavalitsusliitude arvutused.
Võrreldes 2003. aasta esimese poolaastaga on Maksu- ja Tolliamet sel aastal kandnud kohalikele omavalitsustele üle 22 protsendi võrra enam üksikisiku tulumaksu. Pärast tasandusfondi kvartaalse jaotuse muutmist on juuni lõpu seisuga kohalikele omavalitsustele üle kantud tulumaksu ja tasandusfondi eraldiste kogusumma 2003. aasta sama ajavahemikuga võrreldes 7 protsendi võrra suurem. Tulumaksu laekumine on aastaga kasvanud 237 omavalitsuses 24st.
Samas kohtan omavalitsusjuhtidega rääkides ikkagi pahameelt 2004. aasta tulumaksu laekumiste osas. Ilmselt on siin mitmeid põhjusi, millest osa on emotsionaalset laadi või tulenevad teadmatusest. Terve rida omavalitsusjuhte näiteks võrdles 2004. aasta tulumaksu laekumise aegridu varasemate aastatega, mõistmata, et laekumiste loogika on muutunud ja seega võrreldakse võrreldamatuid asju.
Tausta ei vaevuta uurima
Väär lähtekoht tekitas pahameele, mis hakkas elama oma elu, ja juba käibele läinud väidete tausta ei vaevutud enam uurima. Ma ei eita, et on omavalitsusi, kus rahulolematuseks on tõesti põhjust. Nende omavalitsuste olukorra analüüsil ja probleemide põhjuste tuvastamisel püüavad Maksu- ja Tolliamet ning Rahandusministeerium olla konstruktiivsed ja abivalmid.
Tahan aga veelkord rääkida tulumaksu prognoosist. Rahandusministeeriumi koostatud tulumaksu arvestused pole kindlasti omavalitsustele kohustuslikud. Omavalitsuse tulumaksu laekumise prognoos peab kujunema kohaliku majanduskeskkonna analüüsi põhjal. Omavalitsused peaksid ise suutma oma laekumisi täpselt prognoosida ning selle põhjal koostada reaalseid eelarveid. Tihti sõltub omavalitsuse tulumaksu laekumine väga oluliselt paarist-kolmest inimesest ja seda saavad teada ikka ja ainult omavalitsused ise. Riik leevendab omavalitsuste eelarveprobleeme.
Süsteemi väljakujunemine võtab aega
Nagu suuremate muudatuste puhul ikka, võtab kohalikele omavalitsustele tulumaksu laekumise süsteemi üksikasjalik väljakujunemine aega. Esimesed sisulised kokkuvõtted saame teha, kui aasta on läbi ning 12 kuu pilt selge. Seniks on riik astunud samme, et ükski plaanitud projekt ei jääks tulumaksu alalaekumisest tingitud ajutiste likviidsusprobleemide tõttu seisma.
27. mail allkirjastasin kohaliku omavalitsuse üksustele tulumaksu eraldamise korra muudatuse, suurendades avansiliste maksete osakaalu. Omavalitsused hakkavad saama kuu 11. kuupäeval 60 protsenti ja 18. kuupäeval 25 protsenti kuu keskmisest tulumaksust. Varem jaotati avansilisi makseid kolmeks: kuu 11., 18. ja 25. päeval eraldati 25 protsenti kuu keskmisest. Kuu eelviimasel tööpäeval tehakse deklaratsioonis näidatud brutotulu alusel arvestatud tulumaksu korrigeeriv kanne.
Samal päeval toimunud valitsuse istungil kiideti heaks kohalike omavalitsuste tasandusfondi määruse muudatus, mille kohaselt suurenevad eraldised II ja III kvartalis. Määruse seni kehtinud põhimõtte kohaselt jaotusid tasandusfondi vahendid kvartalite vahel järgmiselt: 2004. aasta I kvartalis 25 protsenti, II kvartalis 32 protsenti, III kvartalis 17 protsenti ja IV kvartalis 26 protsenti kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatud vahendite kogusummast.
Määruse muudatusega on uus jaotus 25, 36, 19 ja 20. Seega jaotab riik augustikuu lõpuks kohalike omavalitsuste vahel ära täiendavalt 170 miljonit krooni, tuues ettepoole IV kvartaliks ette nähtud vahendeid. Lisaks hakkavad omavalitsused saama rohkem raha kuu alguses ? kõige suurema rahavajadusega ajal.
50-miljoniline reserv
Et kompenseerida uuenenud tulumaksu arvestuse põhimõtetest tingitud võimalikku omavalitsuse tulubaasi vähenemist, on riik moodustanud tasandusfondi vahenditest 50 miljoni kroonise reservi. Selle täpne jaotus selgub sügise alguseks, kui on võimalik hinnata uuele süsteemile ülemineku mõjusid omavalitsuste kaupa.
Juuli lõpul valmib Rahandusministeeriumi värske majandusprognoos. Kui see näitab, et riigi võimalused lubavad sügisel vastu võtta lisaeelarve, saame täiendavalt suurendada ka tasandusfondi. Koos tulumaksu laekumise suurenemisega on omavalitsuste tulude summaarne kasv sellisel juhul võrreldav eelarve tegemisel koostatud prognoosiga.
Taavi Veskimägi,
rahandusminister
