Eesti inimesed on tarkust ja haritust alati austanud. On aeg, et sama teeks ka riigivõim — rahva poolt valitud esindus. Vaid sellest, et riik mõne lapse sündi heldelt premeerib või annab pisku raha huvialaringide toetuseks, ei piisa.
Riik peaks toetama nii lapse sündi kui kasvamist kuni õpingute lõpetamiseni. Mitte üksnes kõrg-, vaid ka alg-, põhi-, kutse- ja gümnaasiumiharidus ning huvitegevus peaksid olema kõigile noortele kättesaadavad.
Eelmiste riigikogu valimiste eel andsid sotsiaaldemokraadid lubaduse suunata suur osa riiklikest vahenditest laste haridusse ning suurendada muu hulgas kutsekoolides õppivate laste arvu ja tagada neile teiste õppuritega võrdväärsed õpitingimused. Kahjuks jäi see lubadus ainult lubaduseks. Veelgi enam: sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski hakkas ametisse asudes tegutsema venekeelsete koolide kasuks ja likvideerima kutsehariduskeskusi.
- aasta septembris võttis minister vastu otsuse liita järk-järgult Põltsamaa ametikool Järvamaa kutsehariduskeskusega Paides. Veel sama aasta lõpus kinnitati haridusministeeriumist, et Põltsamaa ametikool jätkab tegevust ja õpilaste vastuvõtmist ka 2015. aasta sügisel, ent nüüdseks on vastu võetud otsus, et tänavuse aasta septembrist on kool suletud. Ei oska öeldagi, kas minister kiirustas sellist otsust tegema seepärast, et tema ametiaeg ei pruugi enam kaua kesta, või avaldasid talle survet suurärimeeste pungil rahakotid.
Kuhu kadus raha?
Eelmiste valimiste eel lubati, et Põltsamaa ametikooli tegevus jätkub, juhul kui õpilaste kvoot on täidetud. Nüüd on see mitte ainult täidetud, vaid ka ületatud, ent ikkagi on minister seisukohal, et kooli tegevust ei ole majanduslikel põhjustel otstarbekas jätkata.
Kahjuks on haridus- ja teadusminister end kogu ametiaja jooksul näidanud ebausaldusväärse ja ebakompetentse isikuna, kes on tekitanud kaose Eesti Vabariigi haridussüsteemis.
Praegu puudub näiteks ülevaade, kuhu on ministeerium kulutanud Põltsamaa ametikoolile eraldatud, kuid kasutamata jäänud rahalised toetused. Minister peatas nimelt ametikooli projekteerimisfaasis oleva õppehoone ja ühiselamu arendustegevused ning suunas sinna varem planeeritud kaheksa miljonit eurot teistesse projektidesse, avalikustamata sealjuures, millistesse. Selline otsus tuli nii õpilastele, õpetajatele kui ka kogu üldsusele ootamatu šokina. Alles hiljuti valmis ju kooli juurde kuus miljonit eurot maksnud õppehoone-praktikamaja, mille ehitamist toetas Euroopa Liit, ning alustati ettevalmistusi kooli valduses olevate vanade muinsuskaitsealuste hoonete renoveerimiseks. Selle tarvis on esitatud sihtasutusele Innove rahastamistaotlus 75 000 eurole.
Miks siis üldse tehti Põltsamaa ametikooli hoonetes kapitaalsed ümberehitused, kui neid enam kasutama ei hakata? Kas selle taga võib olla soov võõrandada kordatehtud hooned rahakatele ärimeestele?
Valimiste järel ametisse asuva uue valitsuse kohustuseks peaks olema praeguse ministri ametiajal tehtud toimingute revisjon ja vastava aruande koostamine.
Traditsioonidega kool
Põltsamaa ametikooli sulgemise vastu algatatud aktsiooni käigus koguti kohalikelt inimestelt rohkesti allkirju. Mina ise sain näiteks kolme päevaga kokku umbes tuhat allkirja. Aktsiooni tulemuseks oli see, et haridusminister hakkas korraldama teabepäevi selgitamaks, miks on ametikooli sulgemine otstarbekas. Kahjuks pole neil teabepäevadel antud ammendavaid vastuseid meid huvitavatele küsimustele.
Põltsamaa ametikool on pikkade traditsioonidega: kooli praeguses asukohas, Väike-Kamaris alustas juba 1888. aastal tegevust Eesti Aleksandrikool. Praeguses ametikoolis õpib palju kohalikke noori ja seepärast on kohapeal ka palju kooli jätkamisest huvitatud inimesi. Et kool asub keset Eestit ja hästi ligipääsetavas kohas, tulevad sinna meeleldi õppima ka teiste maakondade noored. Samas muudab see asjaolu kooli hooned atraktiivseks suure rahakotiga ärimeeste silmis.
Haridusminister on väitnud, et kooli tegevuse jätkumisel või mittejätkumisel on oluline kogukonna arvamus. Kogukond on seda meelt, et kool peaks jätkama: selle poolt on hääletanud suurem osa piirkonna inimesi. Kahjuks on minister väitnud vastupidist. Milleks valetada, kui poolthääle andjate arv on dokumentaalselt tõestatud ning kui mitu piirkonna omavalitsust, maavanem ja maakonna omavalitsuste liit on ametikooli jätkamisele kirjalikult toetust avaldanud? Mis mõtet on siis rahval üldse valida, kui valitud meie häält kuulda ei võta? Kui midagi ei muutu ning haridusministri poolt vastu võetud otsust ei muudeta, on kohalik rahvas valmis ka pikette ja meeleavaldusi korraldama.
Sotsiaaldemokraatlik erakond lubab oma valimisprogrammis, et edendab maaelu, ent samas võtab nende ridadesse kuuluv minister vastu otsuse sulgeda maanoorte jaoks oluline Põltsamaa ametikool. Kooli sulgemine tähendab mitmekümnele perele ka töö kaotamist. See on aga piirkonna jaoks suisa katastroof.
LEO KOHV, Põltsamaa ametikooli vilistlane, väikeettevõtja
