Kogu tõde puhkuste aegumisest

Uus töölepingu seadus (TLS) viis senise puhkuste kasutamise korra uuele alusele. Puhkust antakse nüüd töötatud kalendriaasta eest, mitte töötaja individuaalse tööaasta järgi arvestatuna. Uuele korrale lõplik üleminek peab toimuma 2010. aasta jooksul. See on muidugi raske ja toob kaasa hulga küsimusi, kuid loodetavasti on edaspidi puhkuseõigust andva tööaja arvestamine selle võrra kergem.  

2009. aastal tuli tööandjatel kaks korda läbi viia töötajate puhkuste “inventuur”  — seisuga 30.06.2009 ja 31.12.2009.

1. juuliks tuli iga töötaja kohta selgeks teha, palju tal selleks ajahetkeks oli välja töötatud ja sissenõutavaks muutunud, kuid veel kasutamata puhkusepäevi. Nendele puhkustele kohaldub nelja-aastane aegumistähtaeg, mis tähendab, et kui neid enne 1. juulit 2013 ära ei kasutata, aeguvad nad lõplikult.

Aastalõpu “inventuuriga”  selgus, kui mitu puhkusepäeva töötajal 2009. aasta teise poole eest on lisandunud ja kas need on jäänud kasutamata või on mingis osas päevi koguni ette ära puhatud 2010. aasta arvelt vanaviisi jooksvast tööaastast lähtudes arvestatuna.   

Kasutamata puhkepäevad graafikus

Kui vastutustundlik tööandja käesoleva aasta alguses koostas 2010. aasta puhkuste ajakava (mis tuli töötajatele teatavaks teha I kvartali jooksul), planeeris ta kavasse töötaja 2010. aasta põhipuhkusele lisaks ka need 2009. aasta teise poole eest saadaolevad, kuid kasutamata jäänud puhkusepäevad, sest need aeguvad 2011. aasta 1. jaanuariks. Käesolevast aastast sai seega puhkuste tasaarvestamise aasta. Seisuga 31.12.2010 peaks kõigil töötajatel 2009. aasta II poolaasta ja 2010. aasta põhipuhkus kasutatud olema.

Ideaalis peaks aasta lõppema sellega, et 2010. aasta 31. detsembri seisuga ei ole töötajal puhkust järgmise kalendriaasta arvelt ette kasutatud ega üleval ka välja teenitud, kuid kasutamata jäänud puhkusepäevi. Tegelikkus on harilikult natuke teistsugune. On töötajaid, kes alles tulid tööle ning pole veel esimest 14 puhkusepäevagi välja töötanud. On lapsehoolduspuhkusele jäänuid või ajateenistuse viibijaid, kellel osa puhkust kasutamata ja sellega seoses puhkusenõude aegumine peatunud.

Aegumise ja tasaarvestamise eesmärk on erinev: aegumine näitab, kaua töötaja puhkust kasutada saab ning tasaarvestusega minnakse tööaasta-põhiselt arvestuselt üle kalendriaasta-põhisele arvestusele.

Mis puutub enne seaduse jõustumist väljatöötatud, kuid kasutamata puhkusesse, siis järgneva 2,5 aasta jooksul tuleb tööandjal need töötaja avalduse alusel täiendavalt puhkuste ajakavasse panna, vältimaks aegumist. Töölepingu lõppemisel tuleb kasutamata jäänud puhkusepäevad hüvitada rahas. 

Puhkama peab igal aastal

Uue TLS kohaselt antakse põhipuhkus kalendriaasta jooksul ja selle kasutamise nõude õigus aegub ühe aasta jooksul, st järgmise kalendriaasta lõpuks. Näiteks 2010. aasta eest kasutamata jäänud puhkusepäevade osas aegub nõue 2012. aasta 1. jaanuaril.

Töötajal on õigus iga töötatud kalendriaasta kohta saada põhipuhkust täies ulatuses ja eelduslikult on selle pikkuseks 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus on alaealistel, töövõimetuspensionäridel ja haridus-teadustöötajatel vastavalt ametikohtade loetelule.

Põhipuhkus kalendriaasta eest tuleb ära kasutada kalendriaasta jooksul ja töötaja peab saama selle välja võtta täies ulatuses. Puhkust on võimalik järgmisesse aastasse

üle viia juhul, kui tegemist on kasutamata jäänud puhkuseosaga, mille väljavõtmist on takistanud kas töötaja isikust tulenev oluline põhjus või ettevõtte hädavajadusest tingitud puhkuse ajakava muutmine. 

Tööandjale tuleb ette teatada

TLS kohaselt peab tööandja märkima puhkuste ajakavasse põhipuhkuse ja kasutamata puhkuse. Kuid võis juhtuda, et tööandjal ei olnud võimalik kõiki veel aegumata puhkusepäevi töötajale käesoleval aastal kätte anda. Sel juhul on soovitav sõlmida töötajaga kirjalik kokkulepe, kuidas 30.06.2009 seisuga aegumata puhkuse kasutamine ajatatakse järgmistele aastale. Loomulikult peab kokkulepe olema selline, et töötaja saab oma puhkuse ära kasutada enne puhkusenõude aegumist. Töötajatele teadmiseks, et ajakavasse märkimata puhkust võib töötaja kasutada oma äranägemisel, teatades sellest tööandjale kirjalikus vormis ette 14 kalendripäeva.

TLS ei sätesta, millises järjekorras ja millise perioodi eest puhkusi antakse, st kas esmalt jooksva aasta puhkus ja alles seejärel varasem, kasutamata jäänud puhkus või vastupidi. Sõnastusest “puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus”  võib küll jääda mulje, et kõigepealt antakse 28 päeva jooksva kalendriaasta eest ja siis, kui võimalik, ka midagi vanast võlast, kuid mõistlik on puhkuste kasutamise eelisjärjekorra määramine jätta poolte kokkuleppe küsimuseks. On soovitav, et tööandja teavitab töötajaid ettevõttes kehtivatest puhkuse kasutamise põhimõtetest töökorralduse reeglites.

Põhipuhkuse andmise aluseks oleva aja hulka arvatakse ajutise töövõimetuse (sealhulgas ka rasedus-sünnituspuhkusel viibimise) aeg, puhkuse aeg ning aeg, kui töötaja keeldus töö tegemisest, kuna esindas seaduses või kollektiivlepingus ette nähtud juhtudel töötajaid. Lapsehoolduspuhkuse aeg ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg ei anna õigust põhipuhkusele. 

Kokkuleppevabadusest lähtuvalt võivad pooled alati kokku leppida, et ka mõni muu mitte-töötamise aeg puhkuseõigust andva aja hulka arvatakse. Näiteks praegusel majanduslikult raskel ajal on nii mõnegi eelarvelise asutuse töötajad soostunud iga kuu 3-4 päeva tasustamata puhkusel olema ja kokku on lepitud selles, et nende päevade võrra, mida aastaga korjub kuu või rohkem, ei vähene puhkuseõigust andev aeg.

i

NEENU PAVEL, Lõuna inspektsiooni jurist